Eile käisin Roomast lõunas asuvas linnakeses Ariccias koos teiste erasmuslastega porchettat ehk kohalikku seapraadi söömas. Väga tore ja pikk õhtu tuli sellest välja. Jätkus hiljem veel Roomas. Temperatuuride vahe oli hämmastav. Kui 8 paiku õhtul Aricciasse jõudes pidi pintsaku peale panema, siis 12 paiku Rooma jõudes oli siin aga taas nii palav, et pidid jaki maha lükkama. Oleme ikka kausis siin. Eks näeme, mis suvel saama hakkab. Jõerüüt kirjutas 40 kraadist päeval ja 30 öösel :P
Õhtu jooksul kohtusin paljudega ja rääkisin veel enamatega. Tervitus sõbrale, kes rippus maa ja taeva vahel ;) Kõige põnevam avastus oli aga türgi keel. Ehk selle sarnasus eesti keelele. Sellest, et nemad eurooplastest ühed vähesed on, kes minu nime korralikult hääldada oskavad, ma enam ei räägigi. Ka teisi eestikeelseid lauseid hääldavad nad nagu kulda.
Kuid türgi keeles "minu nimi on ..." = "mi nimin adõge? ..." Viimase sõna häälduse osas ei ole kindel, et seda praegu täpselt ja õigesti kirjutan. Aga see polegi oluline. Oluline on esimene pool. Ma arvan, et meil on ungarlastest veel suuremaid sugulasi...
Pärast juubelit tulgu või veeuputus
6 years ago
Huvitav tõesti.
ReplyDeleteAga, eks ikka tuleb ette selliseid kõlalisi kokkusattumusi. Isegi minul siin Tai maal, tai keele ja eesti keelega võrreldes.
Peaks vist ikka jätma keeleteadlastele selliste asjade arutamise ja lahtiseletamise.
Eks see keelesarnasuste asi on paljuski üks huvitav spekuleerimine, kuid võibolla eksperdid ei juhtu alati asju vaatama suuremas plaanis :)
ReplyDeleteNagu ma oma viimaste "teadus"tööde puhul olen näinud-kuulnud on peamine seada valdkonnale piirid. Kuid need piirid võivad takistada uute ja võimalike seoste leidmist.
P.S. Enne Kon-Tikit ja Ra-d ei usutud ka ookeanide ületamise võimalustesse vanal ajal ;)