plakatitest

Mis veel Venetos silma hakkas, olid poliitplakatid seintel. Siin vohab üldse agar plakatikultuur (itaalia keeles plakat - manifesto). Roomas vahetuvad parteide postrid seintel ja alustel vähemalt kaks-kolm korda nädalas. Ja kui ikka plakateid kleebitakse, siis kümnemeetriste topeltridadena, et ka auto-bussireisijad sõidu ajal sõnumi kätte saaksid.

Peamiselt edastavad üksteisele ja oma valijatele-pooldajatele teateid kaks peamist parteid: PDL (ehk Berlusconi valitsuspartei il Popolo della Liberta) ja PD (Partito Democratico, hetkel suurim kesk-vasakpoolne opositsioonipartei). Viimase kaks juhtpoliitikut on endine peaminister Massimo D’Alemo ja äsja tagasi astunud parteijuht Walter Veltroni.

Plakateid on mitmesuguseid. Tavaliselt edastatakse valijatele teateid teise poole saamatusest ja (taas)saabunud viimasest hetkest kord majja lüüa ning kohalik liider (linnapea või regiooni poliitiline juht) välja vahetada.

Vahel on aga iroonia peenem. Kui Barack Obama võitis Ameerikas valimised, siis varsti teatas Berlusconi-PDL oma plakatitel Obamat ja Veltronit kõrvutades, et esimene suudab midagi ära teha „Yes, he can“ kuid teine mitte „No, you can´t“.

Teiseks oluliseks motiiviks on rassismivastane võitlus ja immigrantide sallivus. Kui poliitilised parteid edastavad sõnumeid rassilise sallivuse vajalikkusest ja kõigi inimeste võrdsusest, siis kahjuks on näha olnud ka ultra-parempoolsete gräffitit ja väikseid plakatiseeriaid, mis räägivad millestki muust. Rooma kohta ütlevad paljud, et see on viimane fashistide kants. Ma ei oska öelda kas see ka tõsi on, kuid aeg-ajalt jääb mulje, et varjatud pinged eksisteerivad. Neid pingeid õhutavad omakorda kohalikud uudised ja tele, pöörates kõige suuremat tähelepanu vaid võõramaalaste sooritatud kuritegudele.

Kolmas ja viimane seinalehe sõnumitetüüp on vanade poliitsõnumite kinnistamine. Nii oli Venetos näha plakateid, kus öeldi et: „Põhja-Itaalia maksab kinni Rooma ja lõuna prassimise“. Varem on olnud ka teateid: „Nord padrona, Roma ladrona“ (Põhi on omanik-tootha, Rooma aga varas-näppaja). Teine versioon samast plakatist on opositsiooni poolt (vt. allpool), kus öeldakse et kui ühed piirkonnad pingutavad püksirihma, siis selle raha eest maksab Berlusconi oma vanu võlgu sõpradele kinni. Vanad harjumused-arvamused on visad kaduma. Kuigi võiks arvata, et pea 150 aastat tagasi ühendatud riik on ühtseks koosluseks muutunud, siis tegelikult see nii igal pool veel ei ole.

Veneto koolireis

Head vabariigi aastapäeva! :)

Reedest pühapäevani sai käidud teiste erasmuslastega põhja-Itaalias karnevalil. Äranähtud 3 linna Veneto maakonnas: Verona, Veneetsia ja Padova.
Sõit Roomast kestis 6 tundi ja läbi väga erineva maastiku. Mitmel korral tekkis küsimus, et kuidas see Hannibal oma elevantidega neist mägedest ja kurudest ilma härrade Benettonide poolt ehitatud kiirteede ja tunnelideta roomlaste kallale jõudis. Kõige järsemad mäed kestavad ca 250 km kuni Firenzeni, kus maastik muutub juba sujuvamaks ja künkalikumaks. Sealt umbes samapalju edasi ja algavad tasandikud. Mõnes mõttes oli see sõit Eestimaa kevadesse, kus põllud juba rohelised aga puud veel raagus.

Verona
Möödunud nädalavahetus kuni tänase õhtuni on üleilmne karnevali aeg. Edasi paastuaeg. Seega saime Romeo ja Julia kodulinnas vaadata kohalike karnevalikärusid ja traktorite veetud rongkäiku. Julia korter ja sealne väike rõdu olid nagu üks vanaaegne maja ikka, kuid Shakespeare on täiesti mainimata jätnud, et vaid paar tänavat edasi on seal linnas väiksem Colosseumi koopia ehk roomlaste amfiteater täiesti säilinud kujul alles. Teine huvitav asi oli, et Verona linna vapp on täpselt nagu Rootsi lipp, mis tekitas alul segadust. Muidu oli tore, aga viibisime seal kokku vaid 3 tundi.


Veneetsia
Reede õhtu oli meil Veneetsia lähistel väike karneval, millest pilte ajaloo jaoks vist pole kahjuks säilinud. Kui leian siis lisan :)
Laupäeva hommikul sõitsime praamiga merelinna. Oli kena vaade merelt. Linn ise oli aga paksult täis turiste kõikvõimalikest maadest. Karnevali tõttu maskiäri õitses. Kui maski ei jaksanud 10 euri eest osta võisid lasta näomaalingu 3 euri eest teha. Paljud olid põhjalikult ettevalmistanud renessaansiaegsed kostüümid, maskid ja parukad. Kui ära väsisid siis võisid suure San Marco platsi peal kohvikus istet võtta ja 11 euro eest capuccino osta.


Olid gondlid ja paadikesed, kuid kõige vahvamad olid veetaksod, mis olid samuti valged ja hüperaktiivsete juhtidega nagu kuival maal.
Päeva lõpuks suutsid eristada kohalikke, kes proovisid turistimasse vältides poolemeetristes kitsastänavates käia. Siis jõudsid ka mõttele, et kogu aeg sellistes käikudes ekselda ja suvel seisva vee haisu kannatada polegi võibolla kõige romantilisem koht kogu maailmas. Kuid seda saabunud paarikestele polnud mõtet mainida :)
Õhtul jälle karneval ja pikad loengud indogermaanidele soomeugri keelte eelistest peamise suhtlusvahendina.

Padovas oli kaunis pühapäev.
Linna keskel oli Euroopa üks suurimaid keskväljakuid (pidi alla jääma vaid Moskva punasele väljakule, kuid kas see just Euroopas asub on iseasi). Padova väljak asus taaskord kunagise roomlaste amfiteatri kohal ning kõrval oli hiigelsuur kirik (taaskord varasema roomlaste templi kohale püstitet).
Kogu Veneto paistis elatuvat põllumajandusest. Kasvuhooneid oli pea sama palju kui Mustvees 1980-ndatel. Paistis, et põllumehed olid linna pühapäevasõiduks täitnud Ferraride, Maseratide ja Porschedega ning itaalia politsei valvas neid oma ainukese Lamborghiniga. Põllumees põline rikas.

ajalookaugused

Ilm on soojemaks läinud. Täna oli täitsa kevadine. 13 kraadi ja rohi lõhnas värskelt. Kuid homseks lubati isegi Roomas lund. Siiani on vaid ühel novembrihommikul rahet sadanud.

Ükspäev sai jälle natuke eksamiteks valmistet ning lugesin keskkonnamajandamisest. Kõvasti ja valjusti läbisin konspekti, et kinnistada siinsete sõnade hääldamist.
Nagu tavaliselt on iga teadusliigi sissejuhatuses juttu tema algupärast. Keskkonnamajandus tuleb keskkonnateadusest ehk kreekakeelsetest sõnadest oykos ja logos. Itaaliakeelseid vasteid (conoscenza - teadmine) endale arusaadavaks teisendades muutus logos järsku looks.
Mnjah... ja nii ta läks - miks ei võiks lugu olla eesti keeles teaduse kehastus? ja kust need vanad kreeklased nii hästi teadsid et lugude kaudu teadmisi edasi tuleb anda. Eks see ülikoolgi pole muud kui üks lugude keskus. Paljuski räägitakse üksteisele tuntud lugusid ja vahel tulevad sealt välja ka uuemad. Vana-Kreeka ja tema filosoofid muutusid hetkega rohkem arusaadavateks.

Sügisel nägin siin raamatupoes üht teost, kus Odüsseuse reisid olid asetatud Läänemerele. Autori teooria kohaselt alustas ta oma mereseiklust kuskilt Taanist või lõuna-Rootsist ja liikus siis Botnia mere kaudu Soome lahte, Peterburini ja pärast Saaremaa-Hiiumaa kaudu koju Ithacale tagasi. Võibolla olid sireenid hoopis saarenaised, kes lauluga meremehi karidele meelitasid...

Kuid sõnu ja sõnamänge, mille kujundid eesti keeles nii tuttavad ette tulevad või huvitavaid seoseid loovad, on ka itaalia keeles palju. Eks paljud vanasõnad või hoiatuslausumised on läbi saksamaa otsejoones meile koju kätte tulnud. Mistõttu on kunagine Rooma riik tegelikult Eestile palju lähemal kui me seda ise vahel teame, tajume ja tunnistame.

Rooma kinod

Eile 6htul k2isin Erasmuse kinos. Mul oli ikka veel n2gemata minu 6pilasvahetuse elust r22kiv film "Hispaania korter". Soovitan k6igil vaadata, kuigi mingi meistriteos see just ei olnud. Prantslasest peategelane elas paar kuud toredat elu Barcelonas, mille kohta minu k6rval istunud hispaanlane t2hendas et paljud asjad ei vastanud t6ele. L6puks hakkas prantslane oma l6bu- ja ulaelu tulemusena vana Erasmust 88siti oma voodis n2gema ja l2ks kiirelt koju tagasi.

Aga tegelikult tahtsin r22kida kinodest Roomas. Valik on siin p2ris suur. Muidugi on olemas mitmesaali kinod nagu meie Coca-Cola, kuid need asuvad linnast v2ljas, kaubanduskeskuste kyljes. Kesklinnas on peamiselt kahesaalilised tavakinod, mis n2itavad peamisi populaarseid uuemaid filme. V2ga t2htis on et n2idataval filmil oleks paar "kuldset palmioksa" (teate ju kyll neid kaarduvaid niinimetatud kvaliteedim2rke kus filmifestivali nimi keskel on) teenitud v6i Oscari kandidatuuri. Odavat hollywoodi jampsi paistab neis kinodes v2hem olevat. Pilet on tavaliselt 6-8 eurot (100-130 krooni) ja filmid itaalia keeles. M6ni kino n2itab viimaseid seansse ka originaalkeeles, kuid mitte alati.

Seega k6ik tundub nagu Tallinnas. 6nneks on konkurents ja suurem turg (v6i kohalik visadus) yks tore asi. Seega olen nyydseks leidnud kaks veel odavamat ja p6nevama filmivalikuga kino. Yks asub kiriku all ja pilet on vaid 3 eurot. Seal saab vaadata uusi filme paar kuud peale tavakinosid (v2ga t2htis hinnatundlikule tudengile).

Teises k2isin eile Erasmuse kinos. Asub ta Vatikani k6rval ja n2itab iga p2ev laia valikut klassikutest. N2iteks on nad juba viimased 24 aastat igal pyhap2eval esitanud Fellini "La Dolce Vita't". Istmeteks vanad lennukitoolid ning seinad t2is looduspilte. Kino omanik oli eile 6htul ilmselgelt meelitatud suurest hulgast noorest naispublikust ja r22kis pool tundi oma suurtest seiklustest Moskva kongressis ja kuis ta YRO-sse petitsioone on esitanud. P2rast tormilist aplausi otsustas ta siiski meile filmi n2itama hakata.

Vana ja kogenud Erasmus

teisipäev, Veebruar 10, 2009

T2na toimus Welcome Day Erasmuse tudengitele. Kuna asume ikkagi Itaalia pealinnas siis oli see m6eldud ka neile kes on siin juba 6 kuud kohal olnud. Ehk siis teretulemast k6igile :)

L2ksime paari "vanaga" asja vaatama. T2itsa vahva oli vaadata k6iki neid uudishimulikke v2rskeid n2gusid, kellest paljud olid p6hjamaa talvest kahvatud. N2gin nyyd 2ra ka Sapienza ylikooli rektori, kes sygisel keelas politseil ylikooli territooriumile sisenemise, kui valitsus tahtis streikivaid 6petajaid ja 6pilasi karistada. Rektor teatas r66msalt et tema on siiski Euroopa k6ige suurema ylikooli juht ja lahkus kiirelt peale oma viieminutilist etteastet. Ylikool on t6esti suur - ca 140 tuhat yli6pilast ja 10 tuhat 6petajat. Ehk siis mina kirjeldan seda siin kui "Eesti suuruselt teisest linnast poole suurem asutus".

T2na r22kisid mitmed itaalia ja teiste maade erasmuslased oma kogemustest uutele. Enamuses piirdus see sellega et k6ik see on teile yks kasulik ja meeldiv(meeldej22v) kogemus kogu eluks. Loodame et uued tudengid saavad rohkem n6u ja abi kui meie kes me septembris saabusime. Meie - vanad- vaatame praegu neid kadedusega kuis nad leiavad sobivaid kortereid paari p2evaga, kuigi oleme neid hirmutanud et see on k6ige hirmsam osa Rooma elust. Nyyd m6istsime, et meie pidime konkureerima ka k6igi itaalia tudengitega, kes Roomas elukohta otsisid.
Yks uutest kysis eelmine n2dal, et kuidas kyll keegi siin kellaaegadest kinni ei pea ja kuidas sellega harjuda. Selle peale vastasime et see on k6ige viimane asi mis sind varsti h2irima hakkab. Sa pead lihtsalt kohanduma ja 2rritusest pole mingit kasu, sest see ei too hilineijaid kiiremini kohale v6i ei muuda 2raj22nud yritust juhtuvaks.

Yhesonaga soovime k6igile uutele tudengitele "Bocca lupo!" ja nemad peavad vastama "Creppi!"

Arvud, uudised ja majanduskriis

reede, Veebruar 06, 2009

Kuna ma nyyd Roomas majandust 6pin, siis tegelen ajaviiteks ka majanduse j2lgimisega. Seda siis peamiselt uudiseid lugedes :) Uudiste lugemisel 6ppisin aga oma viimases t88kohas teatud trende ja viise n2gema. Nimelt et kuidas asju kujundatakse ja kuis meedia selle ka alla neelab. Tegelik t6de on tihti hoopis teistsugune.

Toon siinkohal yhe v2ikese, kuid t2htsa n2ite. Praegu r22gitakse igal pool, et kui halvasti meil majanduses l2heb. Selles osas ei erine itaalia uudised muust maailmast ja Eestist. Iga n2dal teatab kohalik Tallink (ehk siin autofirma FIAT) kuidas olukord on hull ja l2heb aina hullemaks ning ilma valitsuse abita ei saa kohe kuidagi hakkama. Tundub nagu meie v6idujooksul hukatusse poleks enam mingit alternatiivi. Peamiselt viidatakse kogu maailmas toimuvatele sarnastele myygilangustele autosektoris.

N2iteks teatas Suurbritannia automyyjate liit, et jaanuaris 2009 kukkus automyyk 30,9% v6rreldes eelmise (2008. aasta) automyygiga. Kuu aega tagasi oli nende mureks et detsembri myyk oli 21,2% kukkunud. Novembrist r22kides kukkus myyk 36,8% ja oktoobris 23%. Seda k6ike v6rreldes aasta varasema perioodiga.
Kuid millegip2rast ei meeldi Briti automyyjate liidule v6rrelda oma myyke eelnevate kuudega. Vaadates allpool toodud loendit, n2eme et tegelikult on "Uduse Albioni" automyyjatel juba 2 kuud paremini l2inud kui varem. Seda miks briti ja maailma ajakirjanikud ei taha v6i ei suuda selliseid asju n2ha peab kysima nende k2est.

Oktoober 2008 - 128,352 autot
November 2008 - 100,333 autot
Detsember 2008 - 108,691 autot
Jaanuar 2009 - 112,087 autot

Le feste

esmaspäev, Veebruar 02, 2009

Mnjahh. T2na on selline kaunis vaikne esmasp2ev. Ilm on pilves ning jahedav6itu. Vist pidi ka streik olema, kuid paistab meie linnaosas see 6nneks j2lle ei kehti. Kuid ka liiklus on tasane.

Miks nii? Sest paistab et n2dalavahetusel on k6ik pyydnud palju l2rmi teha ja v2lja k2ia. Nagu juhtus ka autoriga. Kui reedel toimus visiit itaalia noorte sydamesse siis laup2ev oli Erasmusele pyhendatud. Esimene oli k2ik huvip2rast kohalikku kultuurikeskusesse (siin Centro Sociale), kus lootsime n2ha-kuulda-kohata midagi p6nevat ja alternatiivset. Tegelikkus oli pigem ysna kalli piletiga reiv, kus peamisteks klientideks olid itaalia noored mehed, kes samuti olid tulnud m6ttega kohata vastassugupoolt. Nii me siis seal k6ik koos tantsisime...

Kui ma veel paar kuud tagasi arvasin et Erasmuse tudengeid on siin m66tmatult palju, siis laup2ev n2itas et kooli Erasmuse seltsi poolt korraldatavatel yritustel k2ib siiski teatud "tuumik". V6in nyyd oma kogemuse p6hjal 8elda et piisab yhest reisist ja kahest peost, et sa juba pea k6iki n2gupidi teaksid. Kuidagi ootamatult v2ikseks muutus see algne hoomamatus.
Kuid pole viga. Nad on noored ja l6busad ning t2itsa huvitav on nende sagimisi ja kogemuste omandamisi j2lgida. Kuid eks nad kasvavad l2bi oma 6ppimiste.

Minagi 6ppisin sellest n2dalavahetusest, et reivide aeg on minu jaoks m88dunud; et itaalia keelt peab veel rohkem proovima r22kida, sest siis j6uab yha rohkem huvitavate kohalikeni ja et t2itsa tore on olla 29 aastane juba natuke elu n2inud inimene :)

Il Papa

kolmapäev, Jaanuar 28, 2009

Olin t2na yhes ruumis l6viga. Ja ka kurikaid loobiti ning r6ngaid visati 6hku. Vahepeal laulsid mehhiklased oma igivana tuntud viisi ja lehvitasid sombreerosid. Kordam88da t6usid saalis yles erinevad kohale tulnud grupid. K6ige kaugemad olid ameerikast - nii l6unast kui p6hjast. Ka poolakaid oli palju. Lippudega ja puha.

Tundub nagu oleksin k2inud kas v2ga suurejoonelisel Erasmuse peol v6i tsirkuses. Tegelikult olin aga hoopis Vatikanis paavst Benedictus XVI audientsil. Saalis oli circa 1000 inimest. Paavst pidas itaalia, prantsuse, inglise, saksa, hispaania ja poola keeles jutlust. Arvasin et see saab olema yks peen kohtumine yli6pilastele, kus saame v6ibolla isegi kultuurselt-lyhidalt kysimusi kysida. Selle asemel olisee yks suur pool-vaoshoitud rahvapidu. Mis iseenesest oli tore. Paavst ka ei pahandanud kui mehhiklased sobreerodega lehvitama hakkasid. Poolakaid isegi lausa 6hutas elavamalt end tundma.

Tema itaaliakeelne k6ne oli mulle palju arusaadavam kui inglise versioon. Kuigi ma palju ei m6istnud, aga ta r22kis perev22rtuste hoidmisest ja raskete aegade talumisest. Nagu k6ik vist praegu.

Meieisa palve ja paavsti 6nnistus k6igile ja nende l2hedastele olid vist kohustuslik osa. Nii et mu kallikesed kes te seda loete - te olete ka nyyd paavsti poolt 6nnistet :)

L6pus hakkas j2rsku muusika m2ngima ja lavale tulid mingid artistid. Riided valged ja s2tendavad, nagu korralikele staaridele kohane. Nad loopisid natuke aega (eba6nnestunult) kurikaid ja r6ngaid. Eriti suured ovatsioonid teenis 2ra meesterahvas kes nii 8elda "sylgas" suust v2lja kahte palli vaheldumisi... Seej2rel l2henes Ratzingerile, mees kellel oli miskit syles. Algul arvasime et viib oma boamao v6i pyytoni talle 6nnistada, pidades seda v2he j2lgiks, kuni saime aru et see oli v2ike l6vikutsikas. Ta paistis ysna taltsas olevat, ainult korra proovis paavsti n2ksata.

autod-bussid itaalias

esmaspäev, Jaanuar 26, 2009

Iga p2ev s6idan ma tund kuni 2 bussiga. Selle aja jooksul j6uab paljugi vaadata ja m6elda. K6igepealt muidugi et kuidas yhe linna liikluskorraldus nii untsus saab olla kui Rooma oma. Eks paljuski johtub see siinsest imelikust liikluskultuurist.
Kui algul tundus et peamine reegel on kihutada nii palju kui v6imalik, siis p2rast poolt aastat k6ik enam nii selge ei ole. Eks nad jah kihutavad hirmsasti ikka, kuid need kes tahavad s6idavad rahulikul aeglaselt. See et k6ik sinust m88da trygivad ei ole t2htis. Peamine on kulgeda omas rytmis ja mitte lasta ennast tagumistest tulijatest h2irida (kuigi pead neid alati silmas pidama, muidu s6idavad nad sulle hooga sisse).
Eks muidugi on arusaamatu see tohutu rutt, kuid veelgi kummalisem oli yhel 6htul vaadata kuidas terve ummik oli p6hjustatud autojuhtidest kes olid yksinda autos. Kui ma oleksin olnud tol hetkel k6ikv6imas ja suutnud need yksildased juhid eemaldada oma istmelt, siis oleks ca 50 autosaba asemel olnud tulemuseks 10 autot - k6ik ilusasti v2ikseid itaallasi t2is. Bussi kasutamisest ma muidugi ei r22gi. Arvatavasti oleks Rooma ummikute vaba ja kaunis linn kui k6ik bussiga s6idaksid :)

Lisaks j2i mind kummitama yks mulle 8eldud juhend s6itmiseks itaalias, mis tegelikult kehtib v2ga h2sti ka Eestis.

See on: alati kui n2ed (v6i tajud, sest siin k6ib eestlase jaoks k6ik nii kiiresti) midagi teel olemas v6i v6ibolla sinna sattumas PIDURDA. Kasv6i 6rnalt, kuid niiviisi oled alati valmis k6igeks. Olgugi et teisel ei pruugi olla 6igus, v6i ta keerab sulle ette lausmeelega v6i ta n2eb oma eluajal esimest korda ringteed, s22stad sa aega, n2rve ja raha sest sa olid valmis 6nnetust v2ltima.

Ja teine reegel oli punktisysteem. Kujuta ette et sult v6etakse 2ra punkte v6i raha kui sa kellelegi pihta juhtud s6itma. Suured autod olid 1 punkt, keskmised autod 5 punkti, v2iksed autod 20 punkti, yhistransport 50 punkti ja inimesed 100 punkti. Nimelt ei p88ra siinsed inimesed v2ga palju t2h2lepanu oma ohutusele linnas teed yletades. R22kimata sellest et j2rgitaks mingeid kindlaid reegeleid kohtade v6i fooritulede osas.

Ning l6petuseks reeglitest r22kides on Itaalia ikka kummaline. Kui algul paistab et reeglid siin riigis ei kehti, siis v2ga kummalistes kohtades hakkavad nad j2rsku t2ieliku saksa t6sidusega t88le. Yks asi on s88mine ja s88giajad, kuid k6ige kummalisem on bussiustest sisenemine-v2ljumine. Nimelt saab siin bussi siseneda esimesest ja tagumisest uksest ning v2ljuda vaid keskmisest. Algul oli tore kui buss peatus joonelt sinu ees, et oma esimest ust sulle avada. Peaaegu nagu bussijuht oleks ise tulnud sulle ust avama. Kuid kogu l6bu l6ppes kui sa yritasid kodu juures tagumisest uksest v2ljuda. Siin kehtestab ametiyhingu kaitse all olev v2ike keiser sulle k6ige kangema blokaadi. Mitmeid kordi olen n2inud karjuvaid-paluvaid-punastavaid itallasi h6ikumas juhile et see neid ka mujalt kui keskelt v2lja lubaks. Kuid asi l6peb alati kiire s8rkimisega lahti olevate uste juurde v6i kurvemal s6iduga j2rgmisesse peatusesse, kust pimeduses sajatades kodu poole minnakse.

Hakkan j2lle avaldama

kolmapäev, Jaanuar 14, 2009<


Tere mu s6brad, kes te seda loete. Nyyd on eluke siin Itaalias rohkem paika saanud ja k2es aeg hakata teile uudiseid oma elust ja tegemistest tootma.

Mis on poole aasta jooksul juhtunud?
Olen l2binud semestri 6pinguid Roomas, La Sapienza ylikoolis. Esimese (inglise keelse) eksami tegin parima tulemusega 2ra. Nyyd v6tan hoogu itaaliakeelsete jaoks. Neid saab olema 2 tykki ja toimuvad vist veebruaris :) Nagu Itaalias tavaks ei teata just palju asjadest mis peaksid tulevikus toimuma v6i mida on lubatud/kokku lepitud.

Kuidas on itaalia elu?
T2itsa enam-v2hem. Kui sa ei v6ta k6iki asju v2ga t6siselt hinge ja suudad elada yle asjade viibimised, ootamatud l2rmakad kohtumised-kokkup6rked itaallastega, kordn2dalase v2lismaalaste petmise ja v2ga korrap2ratu liikluse. Samas k6ik ei ole paha ega halb siin riigis. Mina juubeldan siin oma esimese ilma lumeta ja (peaaegu) sooja p2ikesepaistelise talve yle. Toit on siin (v6i meie korteris t2nu meisterkokkadele) v2ga tervislik. Olen kaalulangetanud 89 kilo peale ja langustrend j2tkub. Jalutamisv6imalused linnas ja yhistranspordi streikide ajal on suurep2rased. Kunstin2itused ja kontserdid on maailmaklass. Ning itaallased, kellega l2hemalt tuttavaks olen saanud, on osutunud v2ga toredateks ja lahketeks inimesteks. Pealekauba veel erinevate maade Erasmuslased, kirev itaalia poliitika (millele nyyd, p2rast 3 kuulist intensiivset j2lgimist hakkan vaikselt pihta saama) ning v6imalus 6ppida t2iesti uus vaatenurk Euroopa ja maailma asjadele (asjad millest Eestis ei r22gita v6i mida sealt ei taju).

Mis edasi saab?
Teise semestri loengud algavad kuskil veebruari l6pus ja m2rtsis ning kestavad kuni juunini. Juulis on eksamid ja augustis tagasi koju aru andma 6pitust. Paar reisi erinevatesse Itaalia provintsidesse kevade jooksul koos teiste erasmuslastega.