reede - rannasünnipäev

paar viimast päeva on möödunud kiirete toimetuste ja tegemiste kütkes. Uneaega kipub väheks jääma. Lugeda on palju ja kirjutada veel rohkem. Kuidas küll mitmed asjad vahel samale ajavahemikule satuvad? Aga nüüd on osad neist juba tehtud ja selge et teised saab ka valmis.

Täna oli meil väike pühapäevalõuna G auks. Pasta krevettide ja merikarpidega, küpsetatud kala ja kirsid-maiustused sinna otsa. Seejärel oleksin soovinud oma unevõlga tasuda, kuid olin kutsutud Ostiasse austerlase Dominiki rannasünnipäevale. Kuigi pidu algas juba kell neli (sest 11 ajal tuli viimane rong tagasi Rooma) sihtisin ma tegelikku jõudmist nii umbes kuue paiku. Oleme ju Itaalias :) Läks väheke veel asjatoimetustega aega ning kell 6 olin kenasti alles Termini raudteejaamas. Sealt leidsin Sperlonga rannarongist maha jäänud õe ning meelitasin ta kiiresti endaga kaasa.

Pooletunnise reisi jooksul süvenesime põhjalikult Eesti toite tutvustavasse saksakeelsesse kingivoldikusse ning lõpuks suutsime tuletada ka paljudes toitudes sisalduva Mehle tähenduse. Jahu on vaja koogi sisse panna :)

Ostia rannaraasula Põhjatähe (Stella Polara) raudteepeatuse juures on sarnane kõigile teistele suvistele kuurortlinnakestele. Paari-kolmekordsed kivimajad, mis on tihti valgeks või helesiniseks värvitud. Laiad puudega eraldatud mitmesuunalised tänavad koos patseerimiseks sobivate kõnniteedega. Segu Miamist ja Pärnust, juhul kui viimane koosneks ainult funkstiilis kandilistest kivimajadest.

Kuigi mulle räägiti päeval mustast vulkaanilisest liivast ja räpasest veest, sest samasse randa suubub Kesk-Itaaliat ja Roomat läbiv Tiberi jõgi, mis enne lõppu möödub veel Fiumicino lennujaamast, siis tegelikkuses oli liiv siiski valge ja vesi paistis eemalt sinine. Hiljem kuulsin, et teised olid näinud endale vastu ujumas kilekotte ja WC-paberit. Ujuma lähen siiski mujale.

Sünnipäev ise oli lihtne, aga kena. Istusime rannas rätikute peal. Sünnipäevalaps tõi vahepeal pizzat. Kes tahtsid mängisid liivas jalgpalli, kes tahtsid käisid ujumas. Taamal mängis rannakohvik meile kordumakippuvaid, kuid mõnusaid laule.

Oli hulk sakslasi ja austerlasi, paar rumeenlast, belglased, venelane, peruulane ja paraguailane. Peruulase sõbranna õpib Tartu ülikoolis ja Lõuna-Venemaal. Venelane oli pärit Ukraina piiri lähedal asuvast külast, kus elavad enamuses heledapäised pikad inimesed, kellel on küla peale kaks rootsipärast perekonnanime.(1)

Sünnipäeva jooksul saime süüa ja juua, juttu ajada ja pilte teha, keeleküsimusi ja rahvaste tavasid arutada. Hiljem, kui pimedaks läks, valgustasid meid tähed ja liiva sisse istutet küünlad. 11 ajal hakkasime minema asutama ning nüüd olen kodus - rõõmus selle toreda reede õhtupooliku üle.


_____________________________________

(1) Hiljem kuulsin kodustelt ekspertidelt, et tegemist võib olla Hiiumaalt Lõuna-Venemaale küüditatud rootslastega. Nimelt olid nad pärast Põhjasõda ja Rootsi kuninga asendamist Vene tsaariga pöördunud kõrgema võimu poole, et kurta kohalike sakslaste raskete koormiste üle. Nende arvestuse järgi vahetus lihtsalt kuningas. Kuid tähelepanuta jäi pisiasi, et tsaari nõunikud olid sakslased, kes sellise kaebamise peale andsid keisrile nõu tülikad rootslased kuskile kaugele läkitada. Aga nagu ma Misha jutust aru sain, siis jõudsid need rootslased vist palju paremasse kohta - peale vägaviljaka musta mulla on neil oma praeguses elukohas ka rohkelt maavarasid.

2 mõtet korduvad siit taas: see kes teisele halba soovib võib lõpuks asjad paremusele keerata (ise seda otseselt küll soovimata, aga elu juba on selline) ja teiseks kui poliitilist organisatsiooni või struktuuri uurite, siis vaadake kõigepealt, kes on selle asejuhid ja nõunikud ;)