Hõissa pulmad!!!

Palju õnne mu lapsepõlvesõbrale R-le, kes täna abieluranda või -sadamassse sõitis!!!! Kumba pidi see apteeker Lutsu Suve's seda nüüd ütleski.... Ah, ega seal polegi vahet. Peaasi, et õnne ja rõõmu jätkuks tulevasse koosellu!!! :)

Nagu me eile rääkisime, et tema on esimene meie viimaste hulgast :) Kuigi me ise ei saanud seekord sinuga seal koos olla, siis mõttes olime ikkagi kohal ja kindlasti aitame mesinädalaid pidada.

Palju õnne!

ajaloo sammud ja käigud

Hetkel on Roomas üks jututeemadest Tom Hanksi film "Inglid ja deemonid". Asi selles, et selle põhitegevus toimub meie kodulinnas. Ise ma seda veel vaatamas ei ole käinud ja mitmed on öelnud, et väga ei tasuks vaatamist kaaluda ka. Tegemist on siiski vaid osava Rooma turismipromo ja Lancia ehk Fiat grupi tootereklaamiga.

Need, kes on näinud räägivad sellest kui fantaasiast. Seda mitte teemakäsitluse osas, mida see on nagunii, vaid et seal on stseene, kus suurimad ja kuulsaimad väljakud nagu Piazza Navona on kella 11 ajal inimtühjad. Nagu me kõik siin teame on see võimatu. Olgu see siis hommik või õhtu. Kui seal ei ole kedagi, siis on seal alati mõni erasmus minemas-tulemas kõrvalasuvast Cuccagna kokteiliõhtult või sealt edasi "moondumas loomaks" (ehk tudengikeeli minemas Animal nimelisse ööbaari). Ärge küsige, kuidas ma seda tean ;)

Kuid nüüd veel Tom Hanksi fiction filmidest. Vene okupatsiooni ajal olevat öeldud kunstilised filmid, nüüd meie ajal ei olegi eesti keeles terminit selliste teoste jaoks.
Ühel õhtul vaatasime "Da Vinci koodi" ja mu mõte hakkas keerutama. Nimelt näidatakse filmi lõpus Maarja Magdaleena sarkofaagi, mis on peidetud Louvre'i muuseumi Pariisis. Mina aga mõtlesin: väike samm või nihe ajaloos oleks meile praeguseks hoopis teise tulemuse võinud anda.
Näiteks Kleopatra oleks võinud sattuda väga lihtsalt üheks ristiusu peategelaseks. Elas ta ju põhimõtteliselt samal ajal. Ta suri vaid 30 aastat enne Jeesuse sündi. Kuid see ei ole maailma ajaloos eriti mingi suurus.

Teiseks: piirkond kust mõlemad pärit on jääb Vahemere idakaldale. Vahemaa nende kahe naise elukohtade vahel oli paarsada kilomeetrit. Eks hiljem kui ta Ceasari ja teiste abikaasade juurde Rooma tuli, oli see juba suurem, aga riik oli ikkagi sama. Ja Kleopatra surmani viinud merelahing toimus taas Egiptuses.

Siit edasi võiks ju veel spekuleerida, et kes Kleopatra neljast lapsest oleks võinud ususümboliks saada? Või missugused tähised võiksid selle tulemusena nüüd kasutusel olla. Kas rist, päike, püramiid või äike. Kas pigem roomlaste, egiptlaste või kreeklaste (Kleopatra oli tegelikult kreeka aristokraat, kes valitsesid Egiptust eelnevad 300 aastat, alates Aleksander Suurest) jumalad oleksid jätkunud või oleks sellest tulnud kristluse moodi uus religioon.

Ühesõnaga pisikesed asjad siin maailmas võivad muutuda suurteks (Maarja ja Jeesus) või siis jääda lihtsalt tavalisteks võimuvõitluse ja poliitintriigide kujutajateks (Kleopatra ja tema seiklused).

Vaat kuhu viivad mõtlemised Rooma ja tema naabrite tegemiste üle. Et kuidas Vahemere kallastelt on jõutud kogu maailma siduvate liikumisteni, mis on mõjutanud meid kahe aastatuhandet jooksul.

Selliseid ajaloo põimimismänge mängin ma vahel.

Täna õhtul tehakse ajalugu Roomas

Väidavad Euroopa Jalgpalli Meistrite Liiga finaali reklaamtahvlid juba viimased paar nädalat. Võidukarikas on praegu Colosseumis vaatamiseks välja pandud. Olümpiastaadioni ümbruse piirkonnad on juba ummistunud Barcelona ja Manchester United-i fännidest. Kohalikud elanikud ei pääse koju ja poeomanikud katavad juba varahommikust oma poekesi kinni. Elise ööga oli 2 pussitamist Roomas ning kaklus inglaste ja itaalia jalgpallifännide vahel Pisas. Täna hommikul käis Barcelona meeskond paavsti juures audientsil.

Selline on asjade seis tänaseks natuke jahedama ilmaga Roomas. Eilne pea 40 kraadi lähedane lämmi on asendunud mõnusa 29 kraadise tuulekesega :)
Roomlased ja itaallased paistavad Barcelona poolt olevat. Võtke seda umbes nii: kui Tallinnas toimuks sarnane finaalmäng ja seal osaleksid Soome (Helsingi või Tampere) meeskond ja Belgia võistkond, siis toetaksime ju ka meie soomlasi. Ajaloolised, keelelised ja kultuurilised suhted Itaalia ja Hispaania vahel on sarnased Eesti ja Soome omadele. Meil pole olnud vaid soomlaste kuningat valitsemas Saaremaa (Sardiinia-Hispaania) üle.

Eks me näe, mis õhtul juhtuma hakkab. Eile jäeti Erasmuse pidu vanalinnas ära. Ja eilsest keskpäevast kuni homse keskpäevani peaks kehtib osaline kuiv seadus. Ma ei tea mida nad sellega mõtlevad, aga Rooma linnapea Alemanno (väiksel pildil) on lubanud seista selle eest, et linnas valitseks kord. Selle jaoks on taas tänavatele toodud lisaks politseile ka sõjavägi. Jaanuaris levitasid briti ajalehed uudist, et Roomalt tuleks finaali korraldamise õigus ära võtta, sest itaalia meeskonda ei pääsenud finaali. Sellele vastasid Alemanno ja itaalia ajalehed pikkade kaitsekõnedega ning nüüd peavad nad näitama et on oma oskuste kõrgusel.

Kuid lõpptulemusena on võidab Rooma sellest finaalist igal juhul, isegi kui toimuvad mingid rahutused või korrarikkumised. Hispaaniast saabus ainuüksi täna 85 lennukitäit fänne ja Manchesterist 70 lennukit ning kõik nad kulutavad siin tänase päeva ja õhtu jooksul teatud hulga raha. Äkki tahab Eesti ka midagi korraldada kärpimise asemel?

----------------------------------------------------------------
Kuulsin äsja natuke kohalikku klatshi ja selgitust sellele miks roomlastest fännid britte ründavad, kuigi nende meeskond finaalis ei osale. Nimelt on AS Roma võistkonna ja Roma Lazio meeskonna fännid omavahel nii-öelda maa-alad ära jaganud. AS Roma toetab Barcelonat ja Lazio omad on ManU fännid. Seetõttu siis kisuvad Roma fännid brittidega tüli.
Teine eilsetest pussitatutest sattus aga rünnaku alla eksituse tõttu. Ta oli ameeriklane, keda väikesed vihased roomlased pidasid inglaseks. Ega nad siin alati eriti taibukad ei ole, jalgpalli omadest rääkimata.


Fotod: Gazzetta della Sport ja Corriere della Sera

Vili valmis

aga sügis veel kaugel. Täpsemalt on aega veel kuni oktoobri lõpuni, kuid külastamiseks on paremad kuud september-oktoober, sest siis saab veel ujumas käia aga kuumus ei ole nii painav.

Nagu kõrvalolevast Itaalia ilmaennustusest näete, siis on meil viimane nädal möödunud 33-34 kraadises (m)elus. Ohutase on tõstetud 3 punktini kolmest ja vanuritel soovitatakse väga ettevaatlik olla praegu. Meie proovime siin järgida ajalehes soovitatut, et 12-18 väljas mitte palju käia. Niiviisi ei ole see kuumus segav. Päeval oled lihtsalt toas ja kui jahedamaks läheb siis ajad oma asju. Nüüd on siis kõigile mõistetav see lõunane poodide sulgemine ja hiline ööelu.

Minu selle nädala tippsündmused on paar kirjatööd ülikoolile ja vaikselt alustatud tööotsingud Erasmuse poolt põhjustatud kulude korvamiseks. Kulukas tüüp see Erasmus nagu vahetusõpilased ütlevad.

reede - rannasünnipäev

paar viimast päeva on möödunud kiirete toimetuste ja tegemiste kütkes. Uneaega kipub väheks jääma. Lugeda on palju ja kirjutada veel rohkem. Kuidas küll mitmed asjad vahel samale ajavahemikule satuvad? Aga nüüd on osad neist juba tehtud ja selge et teised saab ka valmis.

Täna oli meil väike pühapäevalõuna G auks. Pasta krevettide ja merikarpidega, küpsetatud kala ja kirsid-maiustused sinna otsa. Seejärel oleksin soovinud oma unevõlga tasuda, kuid olin kutsutud Ostiasse austerlase Dominiki rannasünnipäevale. Kuigi pidu algas juba kell neli (sest 11 ajal tuli viimane rong tagasi Rooma) sihtisin ma tegelikku jõudmist nii umbes kuue paiku. Oleme ju Itaalias :) Läks väheke veel asjatoimetustega aega ning kell 6 olin kenasti alles Termini raudteejaamas. Sealt leidsin Sperlonga rannarongist maha jäänud õe ning meelitasin ta kiiresti endaga kaasa.

Pooletunnise reisi jooksul süvenesime põhjalikult Eesti toite tutvustavasse saksakeelsesse kingivoldikusse ning lõpuks suutsime tuletada ka paljudes toitudes sisalduva Mehle tähenduse. Jahu on vaja koogi sisse panna :)

Ostia rannaraasula Põhjatähe (Stella Polara) raudteepeatuse juures on sarnane kõigile teistele suvistele kuurortlinnakestele. Paari-kolmekordsed kivimajad, mis on tihti valgeks või helesiniseks värvitud. Laiad puudega eraldatud mitmesuunalised tänavad koos patseerimiseks sobivate kõnniteedega. Segu Miamist ja Pärnust, juhul kui viimane koosneks ainult funkstiilis kandilistest kivimajadest.

Kuigi mulle räägiti päeval mustast vulkaanilisest liivast ja räpasest veest, sest samasse randa suubub Kesk-Itaaliat ja Roomat läbiv Tiberi jõgi, mis enne lõppu möödub veel Fiumicino lennujaamast, siis tegelikkuses oli liiv siiski valge ja vesi paistis eemalt sinine. Hiljem kuulsin, et teised olid näinud endale vastu ujumas kilekotte ja WC-paberit. Ujuma lähen siiski mujale.

Sünnipäev ise oli lihtne, aga kena. Istusime rannas rätikute peal. Sünnipäevalaps tõi vahepeal pizzat. Kes tahtsid mängisid liivas jalgpalli, kes tahtsid käisid ujumas. Taamal mängis rannakohvik meile kordumakippuvaid, kuid mõnusaid laule.

Oli hulk sakslasi ja austerlasi, paar rumeenlast, belglased, venelane, peruulane ja paraguailane. Peruulase sõbranna õpib Tartu ülikoolis ja Lõuna-Venemaal. Venelane oli pärit Ukraina piiri lähedal asuvast külast, kus elavad enamuses heledapäised pikad inimesed, kellel on küla peale kaks rootsipärast perekonnanime.(1)

Sünnipäeva jooksul saime süüa ja juua, juttu ajada ja pilte teha, keeleküsimusi ja rahvaste tavasid arutada. Hiljem, kui pimedaks läks, valgustasid meid tähed ja liiva sisse istutet küünlad. 11 ajal hakkasime minema asutama ning nüüd olen kodus - rõõmus selle toreda reede õhtupooliku üle.


_____________________________________

(1) Hiljem kuulsin kodustelt ekspertidelt, et tegemist võib olla Hiiumaalt Lõuna-Venemaale küüditatud rootslastega. Nimelt olid nad pärast Põhjasõda ja Rootsi kuninga asendamist Vene tsaariga pöördunud kõrgema võimu poole, et kurta kohalike sakslaste raskete koormiste üle. Nende arvestuse järgi vahetus lihtsalt kuningas. Kuid tähelepanuta jäi pisiasi, et tsaari nõunikud olid sakslased, kes sellise kaebamise peale andsid keisrile nõu tülikad rootslased kuskile kaugele läkitada. Aga nagu ma Misha jutust aru sain, siis jõudsid need rootslased vist palju paremasse kohta - peale vägaviljaka musta mulla on neil oma praeguses elukohas ka rohkelt maavarasid.

2 mõtet korduvad siit taas: see kes teisele halba soovib võib lõpuks asjad paremusele keerata (ise seda otseselt küll soovimata, aga elu juba on selline) ja teiseks kui poliitilist organisatsiooni või struktuuri uurite, siis vaadake kõigepealt, kes on selle asejuhid ja nõunikud ;)

Che caldo - Kuumus

Foto: Panorama

Roomas ja Perugias (minu eelmise aasta keeleõpingute linn) tõsteti ilmastikuoludega seotud ohutaset 2 astmele 3-st. Viimased päevad on valitsenud üle-30 kraadine leitsak. Ilm meenutab mulle eelmise aasta saabumist Rooma. Kuid siis oli juuli algus. Ka bussis räägivad kohalikud, et see ei ole enam õige maikuu, vaid pigem ferragosto, ehk puhkuse(kuumuse)august.

Kui tavaliselt vaatan oma kooliteel ühe silla pealt iga päev Roomat ümbritsevaid mägesid, siis üleeile ma neid ei näinud. Nad olid mattunud hallikasse udusse või sudusse. Eile läks juba selgemaks ning täna sai juba pilveräbalaidki taevas näha, kuid arvatavasti oli siiski 32-34 kraadi kuumust lõuna ajal.

Kuigi itaallased püüavad ametiasutustes ja koolides-ülikoolides tähtsamaid asju ajamas käia viisakates riietes, ehk pikkade pükste ja pikkade käistega pluusides, siis võrreldes eilsega oli toimunud tohutu muudatus. Kõik, kes vähegi said ja suutsid olid oma garderoobi oluliselt lühendanud ja õhendanud. Hetkemood on midagi Florida ja Araabia vahepealset. Plätud sinna otsa.

Tänavatel kõnnitakse enamuses sellel poolel, kus päike ei paista. Bussipeatustes on hinnas varjulised kohad ning bussis sees ei pahanda keegi kui akna sulged. Nii saab kliimaseadmest rohkem külma õhku bussi jätta. Tekkinud on esimesed vesiste silmade, nohuse nina ja aevastuste saatel kulgevad kujud. Need, kes kliimaseadmetega liiale on läinud.

Mõistlikud inimesed käivad sel nädalal rannas. Kuigi homme saab mul olema üks raske viisakate riiete, kingade ja lausa lipsupäev, saan õnneks reedel minna rannasünnipäevale :) Äkki lastakse juba vettegi!?!

erasmusel algasid eksamid

Seepärast ka hetkel suhteline vaikus siin.

Nädalavahetusel oli muuseumide öö, mis tähendas et kõik Rooma muuseumid olid ümbritsetud pikkadest sabadest. Käisime Trasteveres selle aasta pressifotosid vaatamas. Sinna sai lihtsamalt ligi. Osutus enamuses eelmise aasta olümpia ja Georgia ründamise propagandanäituseks. Paljuski vist kinni makstud naftarahadest ja PR-ettevõtete abil kujundet sõnumitega. Seega keskendusime tõesti headele loodus- ja põlisrahvaste fotodele.

See ülaltoodud pilt võitis 2008 wildlife preemia ja oli üks väheseid, mille Steve Winter sai aasia lumeleopardist 5 kuu jooksul. Kokku on loomi looduses 3500-7000. Kes tahab rohkem nende kohta teada, vaadake asjakohast blogi.

Õnneks oli Trastevere muuseumi teisel korrusel veel 1880. aastate Rooma vaadete akvarellinäitus, mis andis kena ülevaate lihtsast ja kaunist jõelinnast 120 aastat tagasi. Paljud majad ulatusid siis otse vette ning kaldalt jooksid iga teeraja otsast paadisillad. Mitmete praeguste tänavate ja suurte majade asemel olid pargid ja põllulapid. Ka Vatikani ümbrus oli täidetud hotellide, kõrtide ja maa-majapidamistega.
Maalide vahel olid väikesed toakesed sama ajastu vahakujudega. Erinevad stseenid Rooma elust alates apteegist ja söögitoast kuni kõrtsi ja turuni välja.

La "Roma sparita" di Ettore Roesler Franz in Museo di Roma in Trastevere.

Kui lähitulevikus midagi huvitavat peale eksamite ja seminaride juhtub, siis annan teile teada. Seniks aga naasen oma itaalia-eesti-inglise sõnaraamatute võrgustikku ja aina kasvava märkmetehulga juurde.

Türgimaast

Eile käisin Roomast lõunas asuvas linnakeses Ariccias koos teiste erasmuslastega porchettat ehk kohalikku seapraadi söömas. Väga tore ja pikk õhtu tuli sellest välja. Jätkus hiljem veel Roomas. Temperatuuride vahe oli hämmastav. Kui 8 paiku õhtul Aricciasse jõudes pidi pintsaku peale panema, siis 12 paiku Rooma jõudes oli siin aga taas nii palav, et pidid jaki maha lükkama. Oleme ikka kausis siin. Eks näeme, mis suvel saama hakkab. Jõerüüt kirjutas 40 kraadist päeval ja 30 öösel :P

Õhtu jooksul kohtusin paljudega ja rääkisin veel enamatega. Tervitus sõbrale, kes rippus maa ja taeva vahel ;) Kõige põnevam avastus oli aga türgi keel. Ehk selle sarnasus eesti keelele. Sellest, et nemad eurooplastest ühed vähesed on, kes minu nime korralikult hääldada oskavad, ma enam ei räägigi. Ka teisi eestikeelseid lauseid hääldavad nad nagu kulda.

Kuid türgi keeles "minu nimi on ..." = "mi nimin adõge? ..." Viimase sõna häälduse osas ei ole kindel, et seda praegu täpselt ja õigesti kirjutan. Aga see polegi oluline. Oluline on esimene pool. Ma arvan, et meil on ungarlastest veel suuremaid sugulasi...

Puu ja muuviljad

Nagu sügis oleks saabunud. Eile hommikul käisin poes. Oma hommikusi sisseoste tegevate vanaprouade taga sabas seistes silmitsesin juurviljapoe lette. Mida kõike siia viimase kuuga tekkinud on. Õunad ja ananassid on mind saatnud läbi talve. Maasikad on kohal juba aprilli algusest. Kuid nüüd on käes meie sügisviljade aeg. Paar nädalat tagasi sõime aedube. Jutud ploomidest olid minuni juba jõudnud, kuid kirsse nähes sain aru, et kõik on vist valminud.

Kogu see ulatuslik ja Eesti suve teises pooles valmiv kraam on enamuses pärit Aafrika põhjaosast. Kuid näiteks osasid aedvilju nagu kapsas ja peet kasvatatakse Itaalias just talvel ning nende hooaeg on nüüd läbi saamas. Läheb juba liialt soojaks. Edasi suve keskel ja teises pooles hakkavad valmima juba meile võõramad, kuid siiski maistvad saadused. Näiteks oranzhid kaktuseviljad, mida septembris nopiti Brindisis (Itaalia saapakontsa peal) tee ääres taimede küljest.

Ning kodust bussipeatust ümbritseb mõlemal pool teed tihe orase või rukkitaimedega kaetud niit. Ma ei tea kas see on kohalik linnakujundusvõte või valglinnastumisele ette jäänud vana põld, aga praeguseks on taimed juba põlvekõrgused. Kui soojust sama moodi jätkub, siis varsti saab bussi pealt otse kuldsete viljapeade vahele astuda ja nagu gladiaator Russel Crowe kodu poole minna :)

Kas su hääl loeb?

Järgnev tekst on refereeritud Talis Kitsingu blogist (Tallinna Mustamäe linnaosa halduskogu ja Reformierakonna liige):

"Hiljuti oli meil Mustamäe halduskogus hääletus linnaosade halduskogude kaotamise kohta ja Tallinna muutmisest üheks valimisringkonnaks. Hääletasin vastu, kuna nii sooviks erakond. Siiski arvan, et kasulikum oleks, kui Tallinn tõepoolest oleks üks ringkond. Miks ma nii hääletasin? Piibel ütleb, et valitsejatele tuleb alistuda. Nii kaua kui olen Reformierakonnas, hääletan ma nii kuidas soovib RE. Usun ka, et kõik valitsejad on jumala poolt seatud. Minu linnapea on Savisaar, peaminister on Ansip ja president on Ilves. Ja ei ole minu asi raisata oma energiat nende kritiseerimise peale. Olen kindel, et kui noori kasvatada samas vaimus, siis oleksid nad valitsevale korrale lojaalsed. Rahvas väärib oma juhte."

Oijah. Keeruline on midagi selle peale öelda.

Kallid sõbrad olge selle aasta valimistel oma väärtuslike häältega väga hoolikad. Tehke näiteks nagu üks minu hea sõber Riigikogu valimist eel. Suhelge oma saadikutega. Saatke talle üks kiri või paar küsimust. Uurige kuidas ta ennast tunneb ja mida mõtleb maailma asjadest.
Küsige sama asja kasvõi mitmelt kandidaadilt. Teil on selleks õigus. Kasutage oma õiguseid ja ärge alistuge. Ma arvan, et see aitab meid kõiki.

Euroopa päev

- Aga mis see on?
- Pane nero con salsiccia fumato e cetrioli marinati. (Must leib suitsuvorsti ja hapukurgiga)
Möödub 5 sekundit ja itaallase nägu lööb särama :)
- Ma è buono!! (See on ju hea!!)

Seda leivaasja küsitigi täna kõige enam. Kuigi ma olin harjutanud vastamist hoopis teistsugustele küsimustele. Et mis keelt te räägite? Kas asute venemaal? Kas ilm on kogu aeg ainult külm ja pilves? Mida te sööte?

Söögiküsimuse saime lahendatud. Keele kohta küsiti paar korda. Vene vähemuse kohta ühe korra. Mulle meeldis kõige enam küsimus "kui kaugel te Budapestist olete?"
Paljud olid huvitatud Eestisse reisimisest turistina. Kahju oli öelda, et 10 euroga saate Riiga, kuid sealt peate veel bussi-rongiga edasi sõitma. See võib osutuda paljudele keeruliseks ja nii meieni ei jõuta. Loodame, et see saab peagi lahendatud.

Tallinna teadsid kõik. Kuid mitmed tahtsid, et ma neile hoopis mõnda teist Eestimaa kaunist linna soovitaksin. Pakkusin Tartut kui ülikoolilinna, Pärnut kui kodumaa Miamit ja Viljandit kui ilusat linna, mille nimi oli kunagi Fellini (see sobis itaallastele, sest nende kuulsal filmirezhissööril on sama nimi).

Aga mis aitas kohalikele kõige paremini oli itaaliakeelsed infomaterjalid. Niipea kui ma hõikasin mõnele uudistajale, et tule lähemale, mul on broshüüre "emakeeles" ka, siis hakati õhinal edasi küsima, maitsti kurgileibu ja heeringat ning lõpuks lubati kindlasti Eestit vaatama tulla-minna.

Üritus oli muidu tore. Rumeenlased olid vist terve suguvõsaga kohale tulnud ja tantsisid üheskoos oma rahvatantse. Euroopa 27 liikmest olid umbes pooled esindatud. Soomlased ja tšehhid uurisid, et miks neile keegi ei teatanud. Seega natuke oli korraldamises ikka natuke itaaliat ka :)

Paaritunnine Euroopa tutvustamine lõppes trummi- ja kitarrikontserdiga. Head Euroopa päeva!



-----------------------------------------------------------------------------------------------
P.S. Täna oli siin just uudis, et Eestit külastavate itaallaste arv tõusis eelmisel aastal 6% - 26 tuhandeni. Loodame, et sel aastal tuleb neid veel juurde.

Benvenuti in Estonia

Nii Facebook ütles mulle just, et ma olen iseloomult venelane... Kuid reedel kell 13 pean ma itaalia üliõpilastele selgitama, et miks nad peaksid minu kodumaale Eestisse tulema Erasmust tegema.

Täna alustasin praktikaga. Uurisin ühelt tuttavalt EKA tudengilt kus asub ida-Euroopa toitude pood. Tuli välja, et see on Vatikani müürist 100 meetri kaugusel ja nimeks Sklep Polsk. Johannes Paulus tõi Rooma muudki peale teisest rahvusest paavsti. Homme lähen sinna hapukurke ja musta leiba otsima. Tore oleks kui leiaksin midagi keefiri sarnast, muidu tuleb kama teha kreeka jogurtiga.


Eelmisel nädalal sain juba hulga itaaliakeelseid materjale Eesti kohta. Loen neid praegu kõva häälega ning palun tuttavatel itaalia keeles prooviküsimusi küsida. "L'Estonia - Un paese nordico dal cuore caldo" ehk Põhjamaa kellel on soe süda, ütleb üks vihik. Toredad on ka Eesti Instituudi 12 küsimust Eesti kohta. Kuid mõned infokillud on imestamapanevad ka. Näiteks kas peame ütlema, et meie maal on pooled päevad aastas pilvised. Võiks ju öelda et pooled päevad on päikeselised ;)

Teine asi on meie ajaloo kokkuvõte ja kiirülevaade. Ma saan aru, et tähtsad hetked on ristiusustamine ja sealt edasi kõik (meie jaoks) suured olulised sõjad (Liivi, Põhja ja maailmasõjad).
Kuid...(Però - nagu siin uue väite alustamisel öeldakse) itaallased ei saa meist niiviisi aru. Neid ei puuduta-huvita rootsi-venemaa-taani-poola vahelised detailsed sekeldused 1500-1700. Võibolla nagu meie ei mõista hästi kõiki võitlusi roomlaste-kreeklaste-egiptlaste-araablaste vahel. Kui tahame end lõuna-Euroopa jaoks paremini arusaadavaks teha siis peame oma ajalugu siinse piirkonna jaoks mõistetavamalt selgitama.

Näiteks, et olime Saksa-Rooma keisririigi osa ja vanade roomlaste jaoks olime ühed viikingitest, kellega toimus kaubavahetus ja muu suhtlemine.
Ehk kui Gotlandi ajaloolased saavad räägitud oma kaubasidemetest rooma riigiga, miks Eestis sellest nagu muuseas üle minnakse. Kui kauplemine toimus juba Gotlandil, siis toimus see Eestiski.

Arvatavasti oli meil esimese aastatuhande jooksul väga huvitav ajalugu, aga kuna selle ajastu lood on kirjutatud kõik kesk-lõuna-Euroopa vaatepunktist lähtudes, siis jääb mulje, et mõistlikku elu ei olnud põhja pool olemas enne sakslaste kolonisatsiooni algust.
Mõistan, et allikad puuduvad. Kuid siis tuleb laiemalt asju vaadata. Peame oma jälgi otsima teiste juurest, kui oma kasetohud ja raidkivid on hävinenud.

Aga olgu. Mina kui ajaloolane lähen nüüd magama, et anda homseks taas teed Aestist tulnud erasmuslasele. Kellel on häid mõtteid, kuidas Eestit veel paremini müüa, võib alati mulle teada anda.

Pealesurutud omamine

Lugesin just Economistist lugu Iisraeli ärimehest Shai Agassi, kes plaanib järgmise paari aasta jooksul ellu viia uut moodi elektriautode süsteemi. Better Place on selle nimi. Ma olen tema projekti praeguseks umbes aastajagu jälginud. Nüüd, kus ettevõtmise toimimiseni on jäänud mõned kuud, on meedias välja ilmunud kahtlejad ja takistajad. Nagu ikka kui mingi uus plaan hakkab vanade turuvalitsejate tegemisi ohustama.

Tutvustan teile lühidalt tema plaani. Agassi ettevõte ei tooda autosid (need annab partner Nissan-Renault). Vaid müüb sõidukeid kas kilomeetritasu või teatud hinnapaketi alusel kasutajatele. Kuid võtad kallima paketi võid saada masina odavamalt. Nii nagu mobiilitootjad seda teevad. Better Place ehitab omalt poolt välja laadimisjaamade võrgu ja patareide vahetamispunktid. Masinate patareid võimaldavad sõita 160 km. Siis läheb kasutaja vastavasse teenindusjaama, kus robot vahetab akud 40 sekundiga uute, laetud, patareide vastu välja.
Hetkel on Renault-Nissan välja pakkunud enamuses dzhiipe, kuid küll majanduskriis ka väiksemad autod välja toob. Siis peaks ka sõiduulatus paranema.

Peamised vastuargumendid Agassi lahendusele on kas isiklikud või tehnilist osa puudutavad. Esimesed näitavad, et kui muid argumente ei ole, siis tuleb peategelane pikali lüüa proovides välja tuua tema varasemaid ebaõnnestumisi. Näiteks ei olevat kõik Agassi ideed õnnestunud Saksa äritarkvara firmas SAP. Kuigi ta oli suutnud oma programmeerimisettevõtte sellele hiiglasele maha müüa ja siis sakslaste juures asepresidendiks tõusta.

Tehnilise lahenduse kritiseerimine on aga autotootjate lobi. Väidetakse, et sõidukite parima juhitavuse huvides on tootjad hakanud akusid üle auto kere laiali asetama. Mistõttu ei ole enam võimalik teostada akude lihtsat vahetamist ümberlaadimise korral. (Kuid see teeb ka rikete korral masina hooldamise kallimaks) Teine väide on, et inimesed tahavad pigem oma elektriauto akusid omada (sic!) selle asemel et neid kogu aeg vahetada.

Agassi vastas nende väidete peale, et mõistab kuidas Better Place on muutunud tõsiseks konkurendiks vana mõtlemisviisiga autotööstuse esindajatele. Mõistetavalt oleks neile väga kahjulik, kui inimesed saaksid kasutada oma sõidukeid sõltumatult autotootjatest ning ei oleks enam nendega seotud. Siit võib olla vaid üks väike samm autojagamise ehk carsharing-uni. See tähendab, et sa ei oma autot, vaid rendid sellist autot mida sul vaja on kohalikult linnavalitsuselt või rendiettevõttelt. Seda kõike siis kui sul tekib vajadus sõiduki järele, mitte ei hoia teda enamuse ööpäevast kasutamata oma hoovis.
See aga oleks lõpp autode väljaostmisele, pikkade liisingute abil teenitud kasumitele, hooldusest teenitud lisarahale, ühe ettevõtte või grupi külge seotud tarbijatele. Võib tekkida veel tõsisem konkurents, kus inimestel kaob margitruudus ja autoarmastus...

Kokkuvõtteks üks lause Eesti kinnisvaramajanduse kõrgaegadest: "Kõige parem on oma kodu omada."