suhteliselt palju või vähe

Mida kõike kummalist ei võta inimese aju ette kui tal on koolitööd vaja teha. Käesoleval hetkel leidsin, et hädavajalik oleks välja arvutada eestlaste suhe maailma rahvastikuga. Tuginedes internetis levivatele ja kooliajast meelde jäänud andmetele vaatlesin eestlaste suhet maailma rahvastikuga läbi ajaloo.

Väidetavalt on meie rahvuse kõige mustem hetk olnud 300 aastat tagasi, peale Põhjasõda, kui parafraseerides kroonikuid "ei kostnud Narvast Tartuni koera haukumist ja inimeste hääli". Ajaloolased oletavad, et siis oli meie aladel vaid 400 tuhat inimest. Kokku oli maailmas tol hetkel hinnanguliselt 790 miljonit inimest. Nüüd on meid 1 miljon 390 tuhat ja maailmas on kuus miljardit inimest. Kas meid on nüüd siis rohkem või vähem?
Tuleb välja, et suhtarvuna on meie olukord pigem kehvemaks läinud. 1700 paiku oli eestlasi maailma rahvastikust umbes 0,051% ning aastal 2009 on meid 0,0231%.
Seega ei pruukinud vanasti asjad hoopiski nii pahasti olla kui arvati või siis praegu nii hästi olla kui arvatakse. Teisalt aga jätab praegune ametlik statistika arvestamata eestlaste lapsed, kes sünnivad välisriikides. Mistõttu on meie iive arvatavasti juba positiivne.

tagasi Eestis

nii

nyyd olen nàdala kodus olnud. m6ned asjad on teisiti. vàga palju vaiksem on siin, v6rreldes selle ajaga kui ma àra làksin. 

- tànavatel on kuulda palju vene keelt. algul imestasin, et kas siis eestlased on k6ik àra làinud. hiljem aga m6istsin, et eestlased lihtsalt ei r22gi tànaval :)

- enamus eesti autojuhtidest on ylekaalulised. sest nad s6idavad autoga.

- palju on ikka t6siseid n2gusid. eriti jài meelde yks lapsega jalutav isa, kelle pisipojal oli kulm kàrus kortsus. Kuid siinkohal tuleb 8elda, et kui ikka toreda ja s6braliku-suhtlemisalti eestlase peale satud, siis on ta isegi roomlastest lahkem ja soojem. Seega k6ik on korras. Lihtsalt rààkida ja naeratada tuleb ise esimesena.

- Siin on nii puhas ja korras k6ik. Eesti on vist maailma k6ige puhtam riik. 

- Ikka kàib veel teedele killustiku laotamine ja autojuhtide kui teerullide kasutamine. 

- Aga 6htud on imekaunilt valged. 

- Peipsis saab augustis ujuda!!!

- Saun ja vihtlemine on ikka maailma m6nusamad.

- L6puks tean kumb 6lu on Eestis parem - see on AleCoq, sest see meenutab vanaisa tehtud saunajooki. Saku oli kuidagi mage ja tuim. 

- bussis v6ib siseneda ja vàljuda igast uksest :P

- siin on nii palju blonde. tunnen natuke puudust tumedapàistest roomlastest. 

- eesti toidud on head, kuid nende puhul peab jàlgima raskust ehk teisis6nu tuleb menyy koostamisel hoolikas ja loominguline olla. 

- ma tahtsin maale v6i tartusse elama minna, kuid praegu sattusin raekoja platsile. Vaatame mida huvitavat augustikuu veel toob. 

P.S. Paistab, et t88kohti Eestis enam nii palju ei ole kui varem. Alustasin uue ametikoha otsinguid. 

Viimane kord Sapienzas

Eile käisin oma Erasmuse lepingut lõpetamas ja pabereid vormistamas. Kõik on nii tühi. Isegi hindudest kaupmehed on kadunud. Pole enam kellelegi müüa. Tühjades koridorides kõnnivad üksikud hinged. Kõik sööklad on kinni. Arvutiklassis ei olnud enam isegi seda jaapanlast, kes seal päevast päeva surfas. See juba näitab, et suvi ja puhkuste hooaeg on lõpuks itaalia ülikooli jõudnud. Veel eelmisel nädalal, juuli keskel, kui Eesti koolides on vaid ehitajad ja suvetööle jäänud, toimus siin pinev eksamisessioon.

Mult on küsitud, et kas kahju ei ole siit ära minna-tulla. Kuni eilseni ei olnud enam väga kahju, sest ilmad on nii palavaks läinud, et väljas saab käia vaid õhtuti ja öösiti ei saa enam hästi magada. Ainukesed head kohad on kliimaseadmetest läbi uhutud kaubanduskeskused. Väljas uimastab päike ja Aafrika kuuma tuul Scirocce sind koheselt. Samuti on siin linnas nüüd kõik enam-vähem nähtud ja tehtud ning lõpuks tuleb ikka edasi liikuda.

Eile said aga mälestused minust võitu. Nii palju uusi tutvusi ja põnevaid tegemisi on seal Sapienza teaduskondade hoonete vahel. Kui ma ennast Erasmuse koordinaatori kabinetist ja seda kaitsvast koerast ning arvutijamadest läbi murdsin siis käisingi natuke uitamas.

Rooma tujutseb ja toretseb

Eilne päev algas suure postiveoga. Saatsime teise 20 kilose paki siit kodumaa poole teele. Kui esimesel korral, kolmapäeval, pidin seda kahtekümmet kilo asju vedama kõigepealt ühte postkontorisse ja seejärel teise, siis eile läks kõik nagu õlitatult. Kolmapäeval jagasid roomlased oma hoope ning igal pool oli võitlusväli. Esimeses postkontoris ei sallinud postitädi minu suurt kasti ja arvas, et see on liialt ülemõõduline Eestisse saatmiseks. Ainuke võimalus on vaid hästi palju raha maksta, et siis saab küll. Tõeline roomlanna! Kõigist seletamistest ja viidetest Itaalia Posti kodulehele hoolimata jäi ta vankumatuks. Mõnedel postitöötajatel on siin töökoht väljateenitud muud moodi kui ausa konkursi teel. Täiendkoolitusest ja klienditeenindusest ei soovi nad isegi mitte und näha. Ja lahti ei saa neid mitte iialgi lasta...

See-eest täna näitas Itaalia mulle jälle oma ilusat külge. Käisin viimaseid kaupu ostmas, mida kodus nii soodsalt ja suures hulga ei pruugi saada. Kahjuks ei käi see jutt suurte odavate veinipudelite kohta :) kohver on juba oma piirkaalus. Tagasitulles käisin kalakaupmehe juurest läbi, et lõunaks natuke merekarpe süüa. Kus tema oli alles heas tujus. Võtad pool kilo karpe, saad teise pool kilo austreid peale. "Ah, et olete Eestist. Tean, tean seda ilusat riiki. RAI ikka näitab dokumentaale sellest. Väga ilus maa paistab olevat. Et külmem on teie maal, meil siin seda muret ei ole :) Aga see talv oli meil ka väga kehva. Ei, ei külm ei olnud, aga vihma sadas palju. Viimased 300 (! :)) aastat pole nii palju vihma siin talvel sadanud. Aga külm meil küll ei ole. Ainult jõulud ja jaanuar on jahedamad ning juba veebruaris on jälle ilus ilm! Tulge kindlasti veebruaris tagasi!!!"

Che Roma!? Peab vist hakkama veebruari lennupileteid uurima ;)