Referendum

Itaalias on sel nädalavahetusel valimisseaduse teemaline referendum. Selle eesmärgiks on muuta valimisseadust, kaotada kinnised nimekirjad, mille abil parteid saavad parlamenti ja senatisse aidata-valida ainult kuulekaid saadikuid nö "yes-man" esindajaid, kes suure juhi-juhtide otsuseid vaid kinnitavad.

Kuigi see referendum on olulise tähtsusega poliitilise kultuuri parandamiseks, on see asetatud täpselt rannahooaja algusele. Mõnedel juhtudel pidid parteijuhid, kes referendumit ei poolda, teatama televisioonis, et nemad valima ei lähe, sest ilusal päeval on parem minna randa.
Teine huvitav asi, on et inimestel makstakse osa referendumi jaoks kojusõidupiletist kinni. Et osalust suurendada. Eks me näe, kas see ka praegu töötab.
Muidu on referendumitel itaalias suur võim. Nimelt tühistab referendum kehtestatud seadused. Niiviisi sulges itaalia rahvas 1980. lõpul kõik kolm riigi tuumajaama.

Kunagi, 1950. aastatel, kui siinse poliitikaelu peamine vastasseis oli Kristlike Demokraatide (kesk-parempartei) ja Kommunistide vahel, rääkisid preestrid valimiseelsetel missadel järgmist: "Jumal on teiega igal pool, ka valimiskabiinis. Ta näeb mis te seal teete. Aga Stalin ei näe!"

Itaalia ja Lõuna-Ameerika sarnasused

Huvitav on lugeda Arvo blogist kirjeldusi Kolumbiast ja tema seiklustest seal. Kõige enam meeldib mulle näha-lugeda sel maal erinevate kultuuride või soovi korral tsivilisatsioonide kohtumist ja üksteise katmist.

Näide kõigi asjade kilekottidesse pakkimisest annab aimu sellest, et Ühendriigid pole kaugel. Imestus ja mure WalMart-is kõige selle plastiku pärast, kuhu pea iga tomat ja õun eraldi pakitakse, oli ka minul kolm aastat tagasi suur. Paistab, et see levib üle selle maa poole. Siin, Itaalias, pakutakse sulle kilekotti ja kui sa sellega nõustud, siis kasseeritakse sult kiirelt 5 eurosenti iga koti pealt. Nagu Arvo juba oma blogis mainis, siis tuleb kasutada Ida-Euroopa jõhkrust ja suruda asjad oma kotti. Nii säästad loodust ja raha.

Teine kultuuriruum hakkas aga silma liikluse ja kerjuste kirjeldustest. Kui Roomat nimetatakse tihti poliitikute ja prostituutide linnaks, siis tegelikkuses on ta ka kerjuste linn. Jõerüüt on kirjutas oma imestusest kui tööpäeva lõpus liikumisvõimetust näidanud kerjust järsku vanalinnas püsti hüppas ning kiirel sammu kodu poole läks. Itaalia valitsus on ametlikult kerjamise ära keelanud ja püüdnud seda vististi lausa kriminaalkuriteoks muuta (nagu ka graffiti-joonistamist). Kuid siiski on ristmikel pabertaskurättide müüjad, autoklaaside pesijad, bensiinijaamades tankimise abistajad ja bussides-metroos akordioni või viiulimängijad. Politsei lähenemine küll natuke taltsutab neid, kuid mitte kauaks. Seega paistab, et vahemere või asumaade kombed liiguvad sujuvalt üle Atlandi ookeani.

Pesijaid ja tankijaid võib siiski teinekord täitsa kasulikeks pidada. Ning paistab, et raha roomlastel on, kuna nad neid taluvad. Ma ise tavaliselt naudin pillimeeste mängu, sest see teeb pika bussisõidu vahel toredalt filmisarnaseks. Tasuta taustamuusika elule. Enamuse oskused ei kannata kriitikat, kuid on mõned meistrid, kes mängivad tõeliselt hästi.

Lõpetuseks jutukesi Itaalia ja Lõuna-Ameerika ühistranspordist:

- Roomas kihutavad bussijuhid sellepärast, et kui nad graafikust maha jäävad, siis võetakse neilt teatud hulk raha palgast ära. Mida ma ise siiski väga ei usu, sest kui päeval on vaja ummikutes viibitud aega tasa teha, mispärast sa siis vähese liiklusega õhtul veel kiiremini sõitma pead. Kas graafik võib olla veel tihedam õhtutundidel? :D

- Tšiilis kihutavad bussid aga seetõttu, et neile makstakse edasitoimetatud inimeste pealt. Ühesõnaga toimub võidujooks busside vahel, kes jõuab enne teisi peatusesse, et sealt üles korjata kõige rohkem sõitjaid. Kuid ülekäiguradadel ja teel liikuvatest inimestest ei pidanud neil sooja ega külma olema.

Ratsaväe koer Itaalia sünnipäeval

Täna oli Itaalia vabariigi sünnipäev.

Sai 63. aastaseks. Nimelt kuulutati 2. juunil 1946. välja Itaalia Vabariik ning kuningas ja tema Savoia suguvõsa saadeti riigist välja.

Hommikul oli Isamaa altari nimelisele ausambale (valge sammastega maja kõrvalpildil) pärgade asetamine ja seejärel Colosseumi ja Piazza Venetsia vahel sõjaväeparaad riigijuhtidele. Paraadi jaoks vajaliku tee üle Forum Romanumi varemete ehitas kunagine diktaator Mussolini. Et saaks paremini paraade pidada.

Täna olid kohal kõik vajalikud tegelased. President Napolitano noomis natuke peaminister Berlusconit, kes jäi paraadile 15 minutit hiljaks. Ta oli sõna otses mõttes tribüüni taga rahvaga suhtlemas, kätlemas ja pildistamas. Senikaua lõbustasid presidenti ülemkoja (senati) esimees Schifani ja alamkoja (parlamendi) esimees Fini. Poole paraadi ajal oli Napolitano neist juba üsna tüdinud. Muidugi aitasid paraadi vastu võtta linnapea Alemanno, opositsiooniliider Franceschini ja laulev kaitseminister La Russa. Ülejäänud pisiparteide juhid ja diplomaatilise korpuse esindajad sinna otsa. Vaid paavst oli puudu. Aga oli üks mustas kardinal. Võibolla on ta tulevane paavst või Benedictuse büroo juhataja...

Lennukid lendasid üle Forum Romanumi, moodustades taevasse itaalia lipu värve. Paraadil osalesid sõjaväelased, politseinikud, karabinjeerid (ehk poolsõjaväeline politsei) päästjad, tsiviilkaitse, Punase Risti õed ja ratsavägi. Kokku 6400 inimest, 209 looma (koerad ja hobused), 284 sõidukit ja 9 lennukit. Kohale olid toodud kõik itaalias toodetavad sõidukid ning oma vägevust näitasid ka tuletõrjeautod.
Selle aasta paraad oli säästuaja versioon võrreldes eelmise aastaga. Puudusid tankid, soomukid ja laevad (jah eelmisel aastal toodi Rooma ka sõjalaevad veokite järelkärudel) ning sõdureid oli sel aastal vähem ja paraad oli lühem.

Tervitamas olid teiste riikide sõjaväelased koos riigilippudega. Kuigi ma Eestit televiisorist ei näinud, siis kuuldavasti oli ka meie esindus täna siin. Kohal olid päästjad ja tehnika, mis aitasid Abruzzo maavärina tagajärgi likvideerida. Colosseumile oli riputatud suur trikoloor.

Kuid kõige parema osa esitas sellel paraadil üks väike valge koer. Tema oli nimelt kaasas kaardiväe ratsarügemendiga. Samal ajal kui ratsanikud üritasid oma hobusid suunata külgtraavi auandmiseks riigijuhtidele, hüppas ja kargas see samuti pidupäeva puhul uhkesse livreesse riietatud väike nähvits meetri kaugusel esimeste hobuste kapjadest. Paistis, et ta oli seda rolli põhjalikult harjutanud, sest alati suutis ta vältida viga saamist ja paar sammu edasi joosta.
Hiljem kui kaardivägi taas rivistus, et eskortida presidendi sõitu Quirinalisele või kuskile mujale paraadi lõpetamist tähistama, siis kasutas ratsaväe koer lühikest pausi kiirelt selleks et end korduvalt pikali visata ja üle selja rullida. Tore paraad oli.

Umbes selline oli see ratsaväe suurim sõber.

Peaminister vabandab hilinemise pärast.

Miks ta hiljaks jäi.

Miks ta tegelikult hiljaks jäi.

Peaminister naljatleb Senati esimehega.

Laulev kaitseminister La Russa ja laulev peaminister Berlusconi.

Riigijuht väsis ära.

Riigijuht ärkas taas.

Tšiillased

Meil oli siin tore nädalavahetus külalistega Tšiilist. Saime palju huvitavat teada Lõuna-Ameerika ja selle kitsukese kuid mitmekesise riigi kohta.

Mõned meeldejäävamad punktid:
- pikkust põhjast-lõunasse on Tšiilil 5000 kilomeetrit. Ehk meie kandis on see vahemaa Eestist linnulennul Pakistani pealinna Karachisse.
- Tšiili lõunaosas koosneb üks piirkond jääst, mille ära sulamisel loksuksid laine otse Argentiinasse. Küsimusele, kas seetõttu ka rohkem kliimamuutusega arvestatakse vastati, et enamus sellest siiski ei hooli.
- Tšiilil ei ole just kõige paremad suhted oma naabrite Peruu ja Boliiviaga. Viimasega seepärast, et Tšiili võttis neilt ära juurdepääsu Vaiksele ookeanile. Boliivlased aga tähistavad siiani rannapühasid.
- Tšiili elanikud ei mõista miks Boliivia neile maagaasi ei müü (vt. eelmist punkti sõja kohta). Väidavad, et boliivlased ei oma võimalusi selle mõistlikuks kasutamiseks ja nemad teaksid palju paremini kuidas seda kasutada.
- kui mujal Lõuna-Ameerikas said hispaanlased kohalikest indiaanlastest kiiresti võitu sellega et tapsid nende kuninga siis seal see meetod ei toiminud. Nimelt kui hispaanlastel õnnestus mapetšade kuningas ära tappa, siis ütlesid kohalikud, et järelikult oli nii määratud ja ju ta siis ei olnud õige kuningas. Ja valisid endale kiiresti uue kuninga, selle asemel et vana juhi kaotusest ennast heidutada lasta. Nii ei õnnestunud hispaanlastel neid alistada pea 500 aastat.
- Tšiili elanikkonnast 10% peavad ennast põliselanikeks, 10% eurooplaste järeltulijateks ning ülejäänud tšiillasteks.
- Ja uut aastat võtavad nad vastu muidugi rannapidudel, sest seal algab praegu talv :) Peaks vist meie talveks sinna minema...

Küsimata ununesid seekord küsimused Pinochet ja mõnede teiste ajalooliste detailide kohta, millele oleks olnud huvitav saada kommentaare kohalikult elanikult. Aga las need teemad olla. Kes tahab, loeb neid asju raamatutest.

Rohkem infot Tšiili kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Chile