Maksud, võlad ja euro

Sotside maksutõusu ettepanekuga saame teada, kes tunnevad et suudavad teenida lähiaastatel üle 40 000 krooni. Ja kas enamus Eesti rahvast tunneb ennast rikaste maksust puudutatuna, seejuures ise seda olemata.

Lõpetuseks küsin: kas ettevõtjad on lahkunud Soomest ja Kaliforniast, kus maksud on kõrged?

Tegelikult on see vaid valimiskampaania, mis kestab sügiseni.

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Ma ikka ei saa seda teemat jätkamata jätta. Itaalia on maailma mõistes üks kõige hullemini võlgades olev riik. Nende riigivõlg on 106 % riigi SKP-st ehk nende aastatoodangust. Kanadal ja USA-l on võlgu ca 70-80% ligi oma aastatoodangust. Suurbritannial 50%. Kõikidel Lääne-Euroopa riikidel on võlatase 30-50%.
Kas tahate teada, kuidas on lood Eestiga? Eesti riik on laenu võtnud vaid 3% eest oma aastatoodangust! Itaalia ja Eesti aastase sisemajanduse koguprodukti vahel on aga hiigelsuur vahe.
Ja eurole ülemineku üks tingimustest nimega Maastrichti kriteerium ütleb: Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

Veel vähem mõjutaks kõigi elu maksutõusu asemel riigivõlakirjade väljaandmine. Eurole ülemineku tingimustes on öeldud vaid, et eelarve peab tasakaalus olema, inflatsioon mõistlik, kurss stabiilne ja riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada 2%. Viimase tingimuse osas on Eestil hetkel juba kõik täidetud, sest Eestil ei ole riigivõlakirju. Arvestades meie korralikku ajalugu eelarve ülejääkide ja riigi ülesehitamise osas, siis ostaksid meie võlakirju paljud. Pankade jutt kallist rahast on jama, sest nad kasutavad praegu ise ülimadalaid Euribori ja teiste keskpankade intresse.

Ühesõnaga ei saa enam aru, miks peab Eestis kriisi ajal kannatama, kui teised riigid püüavad oma inimeste heaolu säilitada. Kas ja kui palju puudutab meid see väike maksutõus, kui selle abil säilib töökoht? Kui meie e-maksuamet töötab hästi, siis tähendab see maksutõus ka rohkem tulu meie riigile. Sealtkaudu saab seesama riik rohkem meie inimeste eest hoolitseda. Siis need inimesed (arstid ja ettevõtjad) ei lähe ära sinna, kus nad küll rohkem makse peavad maksma, aga teenivad ka rohkem.

Itaalia eripära on aga see, et kuigi nad on oma riigi laialt lõhki laenanud, siis OECD (rikaste riikide ühendus) andmetel on itaalia perekonnad ühed maailma kõige suuremad säästjad. Ise nad ennast lõhki ei laena ja raha kergelt välja ei anna. Ka britid ja hispaanlased olid kunagi korralikud säästjad. Kuid 19990-ndate kinnisvaramullid muutsid nende mõtlemist. Järsku hakkasid kõik nendes riikides pankadest laenu võtma, lootes muudkui tõusvate kinnisvarahindade pealt teenida. Kas ei tule tuttav ette? Brittide puhul on nüüd on võlgades nii riik kui perekonnad.