Saturday, April 25, 2009

Etruskid


Üleeile Traianuse turud, eile Kapitooliumi muuseum, täna Villa Giulia. Kui esimesed keskendusid Rooma ajaloole ca kuni 500 aastat e.Kr. ja seal asunud templitele, siis teine räägib siinse piirkonna ajaloost just 2500-3000 aastat tagasi. Tuhat aastat enne meie ajaarvamist oli veel pronksiaeg ja kesk-Itaalia künkaid valitsesid erinevad hõimud. Roomast põhjapoole ja mere äärde jäid etruskid, kelle kohta on liikvel palju lugusid.
Küll olevat nad müstiliselt tekkinud (loe: siia sattunud) ja lõpuks veel müstilisemalt ära kadunud. Saabumise kohta ei oska ma teile hetkel veel midagi öelda (kui hakkan arheoloogiat õppima, küll siis räägin:)), kuid kadumise osas olen üsna veendunud, et nad roomlastega kokku sulasid. Sest tihti mainitakse siin etruske kui oma esivanemaid ning osa etruski ülikutest olnud rooma linna valitsejad võrdsetel alustel roomlastega. Ka linna asutajaid Romulust ja Remust imetanud emahundi kuju on teinud just etruskid.

Minuni jõudnud lugudest tegi nad aga kõige huvitavamaks hea eksperdi väide, et nende kunstiteostel inimesed naeratavad. Ja tõesti. Etruskide kunst on oluliselt elurõõmsam roomlaste omast vabariigi ja keisrite ajal. Võibolla ei lubanud suur impeerium enam lõbusat kujutamist ning kõik pandi tõsiste näguddega propaganda heaks tööle.
Ei tea. Aga roomlaste propaganda poolt loodud kujud olid suured. Isegi tänapäeva mõistes suured. Kapitooliumi muuseumis on Marcus Antoniuse kullatud pronkskuju koos hobusega. Kui kuju pealt kullakate maha kulub siis pidi Rooma linnal lõpp ligi olema. Nagu allpool olevalt pildil näete on ikka natuke veel kulda peal. Rooma linnavalitsus on nüüd kuju muuseumisse sisse katuse alla toonud. Et ikka linn kauem kestaks. Ja meeldetuletuseks üks keskaegne vanasõna: kui kukub Rooma, siis kukub kogu maailm :)

No comments:

Post a Comment