Eelmisel nädalal sattusime õe sünnipäeva käigus ühte vanalinna baari - mina, itaallane ja tartlane. Istume, räägime, laulame ja plaksutame. Kõik oli tore. Olin vist alustanud üht järjekordset lugu maailma asjadest kui itaallane järsku hõikas: "Babbo Natale!" ja osutas käega. Vaadates käega osutatud suunas nägin üht tavalist eesti vanameest toreda suure halli habemega. Ütlesin naerdes, et jajah, muidugi on see jõuluvana, meil on neid igal pool.
Selle kolmapäeva hommikul kooli sõites vahetasin Mustamäel trolli. Pidin natuke aega kauni päikesetõusu ja kristallselge õhuga hommikul järgmist sõidukit ootama. Seisin peatuses peaaegu üksinda. Vaid keegi vanamees oli minus paremal, paviljoni seina ääres. Vaatasin teda silmanurgast ning hüüatasin mõttes: "Babbo Natale!" :) Järgmine jõuluvana.
Pärast seda olen ma neid juba rohkem märkama hakanud. Küll Kristiines, küll Säästukas, trollis ja Viru Keskuses. Nad on igale poole jõudnud. Toredad vanemad eesti mehed, kes on endale suure jõuluvanahabeme kasvatanud. Elame jõuluvanamaal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment