Juhtusin paar päeva tagasi kuulma Klassikaraadiost ühte väga huvitavat muusikasaadet. Neil on vist kord nädalas sellised ühe helilooja elutööle keskenduvad saated. Kui eelmisel nädalal räägiti Venemaal sündinud ning ameerikas ja inglismaal laineid löönud Irving Berlinist, kes on meile toonud sellised aegumatud lood nagu "White Christmas" ja "God bless America". Kuid mitte temast ei tahtnud ma kirjutada, vaid itaalia heliloojast Nino Rota'st, keda Frederico Fellini on pidanud oma kõige paremaks filmikaaslaseks. Eks ta lõi ka enamusele Fellini filmidele muusika. Ja tegi seda väga hästi.Paar nädalat tagasi kui olin kodus haige, hakkasin vaatama aja jooksul kogunenud vanu itaalia filme. Üheks neist oli Fellini "Päevavargad" ehk "I Vitelloni". See on tore film, Alberto Sordiga peaosas, itaalia noorte töötute meeste elust väikeses suvituslinnas ühe aasta jooksul. Tegevus toimub 1950. aastatel. Kuid hoolimata praeguse aja oludesse hästi sobivast töötuse küsimustest võlus mind selle filmi juures kõige enam muusika. Ning suur oli rõõm kuulda nädal hiljem seda uuesti Klassikaraadiost.
Rota oli väga viljakas helilooja. Oma elu jooksul kirjutas ta üle 150 teose. Peamiselt filmimuusikat, kuid ka oopereid ja teisi asju. Pea kõik Fellini filmide muusika 1950-70. aastatel. Kaasa arvatud "La Strada", "La Dolce Vita", "8 ja 1/2" ning "Roma". Ja kui need klassikud ei ole kõigile huvilistele veel tuttavad, siis tema muusikat Francis Ford Coppola filmist "Ristiisa" peaksite ikkagi kuulnud olema. Kes ei ole, siis saate seda teha siin: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Love_Theme_From_The_Godfather.ogg
Lõpetuseks teile vist kõige kuulsam lõik "I Vitelloni" ehk vabas tõlkes "Vasikate" filmi lõpuosast. Natuke on kuulda ka Rota toredat muusikat.
No comments:
Post a Comment