Hõissa pulmad!!!

Palju õnne mu lapsepõlvesõbrale R-le, kes täna abieluranda või -sadamassse sõitis!!!! Kumba pidi see apteeker Lutsu Suve's seda nüüd ütleski.... Ah, ega seal polegi vahet. Peaasi, et õnne ja rõõmu jätkuks tulevasse koosellu!!! :)

Nagu me eile rääkisime, et tema on esimene meie viimaste hulgast :) Kuigi me ise ei saanud seekord sinuga seal koos olla, siis mõttes olime ikkagi kohal ja kindlasti aitame mesinädalaid pidada.

Palju õnne!

ajaloo sammud ja käigud

Hetkel on Roomas üks jututeemadest Tom Hanksi film "Inglid ja deemonid". Asi selles, et selle põhitegevus toimub meie kodulinnas. Ise ma seda veel vaatamas ei ole käinud ja mitmed on öelnud, et väga ei tasuks vaatamist kaaluda ka. Tegemist on siiski vaid osava Rooma turismipromo ja Lancia ehk Fiat grupi tootereklaamiga.

Need, kes on näinud räägivad sellest kui fantaasiast. Seda mitte teemakäsitluse osas, mida see on nagunii, vaid et seal on stseene, kus suurimad ja kuulsaimad väljakud nagu Piazza Navona on kella 11 ajal inimtühjad. Nagu me kõik siin teame on see võimatu. Olgu see siis hommik või õhtu. Kui seal ei ole kedagi, siis on seal alati mõni erasmus minemas-tulemas kõrvalasuvast Cuccagna kokteiliõhtult või sealt edasi "moondumas loomaks" (ehk tudengikeeli minemas Animal nimelisse ööbaari). Ärge küsige, kuidas ma seda tean ;)

Kuid nüüd veel Tom Hanksi fiction filmidest. Vene okupatsiooni ajal olevat öeldud kunstilised filmid, nüüd meie ajal ei olegi eesti keeles terminit selliste teoste jaoks.
Ühel õhtul vaatasime "Da Vinci koodi" ja mu mõte hakkas keerutama. Nimelt näidatakse filmi lõpus Maarja Magdaleena sarkofaagi, mis on peidetud Louvre'i muuseumi Pariisis. Mina aga mõtlesin: väike samm või nihe ajaloos oleks meile praeguseks hoopis teise tulemuse võinud anda.
Näiteks Kleopatra oleks võinud sattuda väga lihtsalt üheks ristiusu peategelaseks. Elas ta ju põhimõtteliselt samal ajal. Ta suri vaid 30 aastat enne Jeesuse sündi. Kuid see ei ole maailma ajaloos eriti mingi suurus.

Teiseks: piirkond kust mõlemad pärit on jääb Vahemere idakaldale. Vahemaa nende kahe naise elukohtade vahel oli paarsada kilomeetrit. Eks hiljem kui ta Ceasari ja teiste abikaasade juurde Rooma tuli, oli see juba suurem, aga riik oli ikkagi sama. Ja Kleopatra surmani viinud merelahing toimus taas Egiptuses.

Siit edasi võiks ju veel spekuleerida, et kes Kleopatra neljast lapsest oleks võinud ususümboliks saada? Või missugused tähised võiksid selle tulemusena nüüd kasutusel olla. Kas rist, päike, püramiid või äike. Kas pigem roomlaste, egiptlaste või kreeklaste (Kleopatra oli tegelikult kreeka aristokraat, kes valitsesid Egiptust eelnevad 300 aastat, alates Aleksander Suurest) jumalad oleksid jätkunud või oleks sellest tulnud kristluse moodi uus religioon.

Ühesõnaga pisikesed asjad siin maailmas võivad muutuda suurteks (Maarja ja Jeesus) või siis jääda lihtsalt tavalisteks võimuvõitluse ja poliitintriigide kujutajateks (Kleopatra ja tema seiklused).

Vaat kuhu viivad mõtlemised Rooma ja tema naabrite tegemiste üle. Et kuidas Vahemere kallastelt on jõutud kogu maailma siduvate liikumisteni, mis on mõjutanud meid kahe aastatuhandet jooksul.

Selliseid ajaloo põimimismänge mängin ma vahel.

Täna õhtul tehakse ajalugu Roomas

Väidavad Euroopa Jalgpalli Meistrite Liiga finaali reklaamtahvlid juba viimased paar nädalat. Võidukarikas on praegu Colosseumis vaatamiseks välja pandud. Olümpiastaadioni ümbruse piirkonnad on juba ummistunud Barcelona ja Manchester United-i fännidest. Kohalikud elanikud ei pääse koju ja poeomanikud katavad juba varahommikust oma poekesi kinni. Elise ööga oli 2 pussitamist Roomas ning kaklus inglaste ja itaalia jalgpallifännide vahel Pisas. Täna hommikul käis Barcelona meeskond paavsti juures audientsil.

Selline on asjade seis tänaseks natuke jahedama ilmaga Roomas. Eilne pea 40 kraadi lähedane lämmi on asendunud mõnusa 29 kraadise tuulekesega :)
Roomlased ja itaallased paistavad Barcelona poolt olevat. Võtke seda umbes nii: kui Tallinnas toimuks sarnane finaalmäng ja seal osaleksid Soome (Helsingi või Tampere) meeskond ja Belgia võistkond, siis toetaksime ju ka meie soomlasi. Ajaloolised, keelelised ja kultuurilised suhted Itaalia ja Hispaania vahel on sarnased Eesti ja Soome omadele. Meil pole olnud vaid soomlaste kuningat valitsemas Saaremaa (Sardiinia-Hispaania) üle.

Eks me näe, mis õhtul juhtuma hakkab. Eile jäeti Erasmuse pidu vanalinnas ära. Ja eilsest keskpäevast kuni homse keskpäevani peaks kehtib osaline kuiv seadus. Ma ei tea mida nad sellega mõtlevad, aga Rooma linnapea Alemanno (väiksel pildil) on lubanud seista selle eest, et linnas valitseks kord. Selle jaoks on taas tänavatele toodud lisaks politseile ka sõjavägi. Jaanuaris levitasid briti ajalehed uudist, et Roomalt tuleks finaali korraldamise õigus ära võtta, sest itaalia meeskonda ei pääsenud finaali. Sellele vastasid Alemanno ja itaalia ajalehed pikkade kaitsekõnedega ning nüüd peavad nad näitama et on oma oskuste kõrgusel.

Kuid lõpptulemusena on võidab Rooma sellest finaalist igal juhul, isegi kui toimuvad mingid rahutused või korrarikkumised. Hispaaniast saabus ainuüksi täna 85 lennukitäit fänne ja Manchesterist 70 lennukit ning kõik nad kulutavad siin tänase päeva ja õhtu jooksul teatud hulga raha. Äkki tahab Eesti ka midagi korraldada kärpimise asemel?

----------------------------------------------------------------
Kuulsin äsja natuke kohalikku klatshi ja selgitust sellele miks roomlastest fännid britte ründavad, kuigi nende meeskond finaalis ei osale. Nimelt on AS Roma võistkonna ja Roma Lazio meeskonna fännid omavahel nii-öelda maa-alad ära jaganud. AS Roma toetab Barcelonat ja Lazio omad on ManU fännid. Seetõttu siis kisuvad Roma fännid brittidega tüli.
Teine eilsetest pussitatutest sattus aga rünnaku alla eksituse tõttu. Ta oli ameeriklane, keda väikesed vihased roomlased pidasid inglaseks. Ega nad siin alati eriti taibukad ei ole, jalgpalli omadest rääkimata.


Fotod: Gazzetta della Sport ja Corriere della Sera

Vili valmis

aga sügis veel kaugel. Täpsemalt on aega veel kuni oktoobri lõpuni, kuid külastamiseks on paremad kuud september-oktoober, sest siis saab veel ujumas käia aga kuumus ei ole nii painav.

Nagu kõrvalolevast Itaalia ilmaennustusest näete, siis on meil viimane nädal möödunud 33-34 kraadises (m)elus. Ohutase on tõstetud 3 punktini kolmest ja vanuritel soovitatakse väga ettevaatlik olla praegu. Meie proovime siin järgida ajalehes soovitatut, et 12-18 väljas mitte palju käia. Niiviisi ei ole see kuumus segav. Päeval oled lihtsalt toas ja kui jahedamaks läheb siis ajad oma asju. Nüüd on siis kõigile mõistetav see lõunane poodide sulgemine ja hiline ööelu.

Minu selle nädala tippsündmused on paar kirjatööd ülikoolile ja vaikselt alustatud tööotsingud Erasmuse poolt põhjustatud kulude korvamiseks. Kulukas tüüp see Erasmus nagu vahetusõpilased ütlevad.

reede - rannasünnipäev

paar viimast päeva on möödunud kiirete toimetuste ja tegemiste kütkes. Uneaega kipub väheks jääma. Lugeda on palju ja kirjutada veel rohkem. Kuidas küll mitmed asjad vahel samale ajavahemikule satuvad? Aga nüüd on osad neist juba tehtud ja selge et teised saab ka valmis.

Täna oli meil väike pühapäevalõuna G auks. Pasta krevettide ja merikarpidega, küpsetatud kala ja kirsid-maiustused sinna otsa. Seejärel oleksin soovinud oma unevõlga tasuda, kuid olin kutsutud Ostiasse austerlase Dominiki rannasünnipäevale. Kuigi pidu algas juba kell neli (sest 11 ajal tuli viimane rong tagasi Rooma) sihtisin ma tegelikku jõudmist nii umbes kuue paiku. Oleme ju Itaalias :) Läks väheke veel asjatoimetustega aega ning kell 6 olin kenasti alles Termini raudteejaamas. Sealt leidsin Sperlonga rannarongist maha jäänud õe ning meelitasin ta kiiresti endaga kaasa.

Pooletunnise reisi jooksul süvenesime põhjalikult Eesti toite tutvustavasse saksakeelsesse kingivoldikusse ning lõpuks suutsime tuletada ka paljudes toitudes sisalduva Mehle tähenduse. Jahu on vaja koogi sisse panna :)

Ostia rannaraasula Põhjatähe (Stella Polara) raudteepeatuse juures on sarnane kõigile teistele suvistele kuurortlinnakestele. Paari-kolmekordsed kivimajad, mis on tihti valgeks või helesiniseks värvitud. Laiad puudega eraldatud mitmesuunalised tänavad koos patseerimiseks sobivate kõnniteedega. Segu Miamist ja Pärnust, juhul kui viimane koosneks ainult funkstiilis kandilistest kivimajadest.

Kuigi mulle räägiti päeval mustast vulkaanilisest liivast ja räpasest veest, sest samasse randa suubub Kesk-Itaaliat ja Roomat läbiv Tiberi jõgi, mis enne lõppu möödub veel Fiumicino lennujaamast, siis tegelikkuses oli liiv siiski valge ja vesi paistis eemalt sinine. Hiljem kuulsin, et teised olid näinud endale vastu ujumas kilekotte ja WC-paberit. Ujuma lähen siiski mujale.

Sünnipäev ise oli lihtne, aga kena. Istusime rannas rätikute peal. Sünnipäevalaps tõi vahepeal pizzat. Kes tahtsid mängisid liivas jalgpalli, kes tahtsid käisid ujumas. Taamal mängis rannakohvik meile kordumakippuvaid, kuid mõnusaid laule.

Oli hulk sakslasi ja austerlasi, paar rumeenlast, belglased, venelane, peruulane ja paraguailane. Peruulase sõbranna õpib Tartu ülikoolis ja Lõuna-Venemaal. Venelane oli pärit Ukraina piiri lähedal asuvast külast, kus elavad enamuses heledapäised pikad inimesed, kellel on küla peale kaks rootsipärast perekonnanime.(1)

Sünnipäeva jooksul saime süüa ja juua, juttu ajada ja pilte teha, keeleküsimusi ja rahvaste tavasid arutada. Hiljem, kui pimedaks läks, valgustasid meid tähed ja liiva sisse istutet küünlad. 11 ajal hakkasime minema asutama ning nüüd olen kodus - rõõmus selle toreda reede õhtupooliku üle.


_____________________________________

(1) Hiljem kuulsin kodustelt ekspertidelt, et tegemist võib olla Hiiumaalt Lõuna-Venemaale küüditatud rootslastega. Nimelt olid nad pärast Põhjasõda ja Rootsi kuninga asendamist Vene tsaariga pöördunud kõrgema võimu poole, et kurta kohalike sakslaste raskete koormiste üle. Nende arvestuse järgi vahetus lihtsalt kuningas. Kuid tähelepanuta jäi pisiasi, et tsaari nõunikud olid sakslased, kes sellise kaebamise peale andsid keisrile nõu tülikad rootslased kuskile kaugele läkitada. Aga nagu ma Misha jutust aru sain, siis jõudsid need rootslased vist palju paremasse kohta - peale vägaviljaka musta mulla on neil oma praeguses elukohas ka rohkelt maavarasid.

2 mõtet korduvad siit taas: see kes teisele halba soovib võib lõpuks asjad paremusele keerata (ise seda otseselt küll soovimata, aga elu juba on selline) ja teiseks kui poliitilist organisatsiooni või struktuuri uurite, siis vaadake kõigepealt, kes on selle asejuhid ja nõunikud ;)

Che caldo - Kuumus

Foto: Panorama

Roomas ja Perugias (minu eelmise aasta keeleõpingute linn) tõsteti ilmastikuoludega seotud ohutaset 2 astmele 3-st. Viimased päevad on valitsenud üle-30 kraadine leitsak. Ilm meenutab mulle eelmise aasta saabumist Rooma. Kuid siis oli juuli algus. Ka bussis räägivad kohalikud, et see ei ole enam õige maikuu, vaid pigem ferragosto, ehk puhkuse(kuumuse)august.

Kui tavaliselt vaatan oma kooliteel ühe silla pealt iga päev Roomat ümbritsevaid mägesid, siis üleeile ma neid ei näinud. Nad olid mattunud hallikasse udusse või sudusse. Eile läks juba selgemaks ning täna sai juba pilveräbalaidki taevas näha, kuid arvatavasti oli siiski 32-34 kraadi kuumust lõuna ajal.

Kuigi itaallased püüavad ametiasutustes ja koolides-ülikoolides tähtsamaid asju ajamas käia viisakates riietes, ehk pikkade pükste ja pikkade käistega pluusides, siis võrreldes eilsega oli toimunud tohutu muudatus. Kõik, kes vähegi said ja suutsid olid oma garderoobi oluliselt lühendanud ja õhendanud. Hetkemood on midagi Florida ja Araabia vahepealset. Plätud sinna otsa.

Tänavatel kõnnitakse enamuses sellel poolel, kus päike ei paista. Bussipeatustes on hinnas varjulised kohad ning bussis sees ei pahanda keegi kui akna sulged. Nii saab kliimaseadmest rohkem külma õhku bussi jätta. Tekkinud on esimesed vesiste silmade, nohuse nina ja aevastuste saatel kulgevad kujud. Need, kes kliimaseadmetega liiale on läinud.

Mõistlikud inimesed käivad sel nädalal rannas. Kuigi homme saab mul olema üks raske viisakate riiete, kingade ja lausa lipsupäev, saan õnneks reedel minna rannasünnipäevale :) Äkki lastakse juba vettegi!?!

erasmusel algasid eksamid

Seepärast ka hetkel suhteline vaikus siin.

Nädalavahetusel oli muuseumide öö, mis tähendas et kõik Rooma muuseumid olid ümbritsetud pikkadest sabadest. Käisime Trasteveres selle aasta pressifotosid vaatamas. Sinna sai lihtsamalt ligi. Osutus enamuses eelmise aasta olümpia ja Georgia ründamise propagandanäituseks. Paljuski vist kinni makstud naftarahadest ja PR-ettevõtete abil kujundet sõnumitega. Seega keskendusime tõesti headele loodus- ja põlisrahvaste fotodele.

See ülaltoodud pilt võitis 2008 wildlife preemia ja oli üks väheseid, mille Steve Winter sai aasia lumeleopardist 5 kuu jooksul. Kokku on loomi looduses 3500-7000. Kes tahab rohkem nende kohta teada, vaadake asjakohast blogi.

Õnneks oli Trastevere muuseumi teisel korrusel veel 1880. aastate Rooma vaadete akvarellinäitus, mis andis kena ülevaate lihtsast ja kaunist jõelinnast 120 aastat tagasi. Paljud majad ulatusid siis otse vette ning kaldalt jooksid iga teeraja otsast paadisillad. Mitmete praeguste tänavate ja suurte majade asemel olid pargid ja põllulapid. Ka Vatikani ümbrus oli täidetud hotellide, kõrtide ja maa-majapidamistega.
Maalide vahel olid väikesed toakesed sama ajastu vahakujudega. Erinevad stseenid Rooma elust alates apteegist ja söögitoast kuni kõrtsi ja turuni välja.

La "Roma sparita" di Ettore Roesler Franz in Museo di Roma in Trastevere.

Kui lähitulevikus midagi huvitavat peale eksamite ja seminaride juhtub, siis annan teile teada. Seniks aga naasen oma itaalia-eesti-inglise sõnaraamatute võrgustikku ja aina kasvava märkmetehulga juurde.