Rooma kinod

Eile 6htul k2isin Erasmuse kinos. Mul oli ikka veel n2gemata minu 6pilasvahetuse elust r22kiv film "Hispaania korter". Soovitan k6igil vaadata, kuigi mingi meistriteos see just ei olnud. Prantslasest peategelane elas paar kuud toredat elu Barcelonas, mille kohta minu k6rval istunud hispaanlane t2hendas et paljud asjad ei vastanud t6ele. L6puks hakkas prantslane oma l6bu- ja ulaelu tulemusena vana Erasmust 88siti oma voodis n2gema ja l2ks kiirelt koju tagasi.

Aga tegelikult tahtsin r22kida kinodest Roomas. Valik on siin p2ris suur. Muidugi on olemas mitmesaali kinod nagu meie Coca-Cola, kuid need asuvad linnast v2ljas, kaubanduskeskuste kyljes. Kesklinnas on peamiselt kahesaalilised tavakinod, mis n2itavad peamisi populaarseid uuemaid filme. V2ga t2htis on et n2idataval filmil oleks paar "kuldset palmioksa" (teate ju kyll neid kaarduvaid niinimetatud kvaliteedim2rke kus filmifestivali nimi keskel on) teenitud v6i Oscari kandidatuuri. Odavat hollywoodi jampsi paistab neis kinodes v2hem olevat. Pilet on tavaliselt 6-8 eurot (100-130 krooni) ja filmid itaalia keeles. M6ni kino n2itab viimaseid seansse ka originaalkeeles, kuid mitte alati.

Seega k6ik tundub nagu Tallinnas. 6nneks on konkurents ja suurem turg (v6i kohalik visadus) yks tore asi. Seega olen nyydseks leidnud kaks veel odavamat ja p6nevama filmivalikuga kino. Yks asub kiriku all ja pilet on vaid 3 eurot. Seal saab vaadata uusi filme paar kuud peale tavakinosid (v2ga t2htis hinnatundlikule tudengile).

Teises k2isin eile Erasmuse kinos. Asub ta Vatikani k6rval ja n2itab iga p2ev laia valikut klassikutest. N2iteks on nad juba viimased 24 aastat igal pyhap2eval esitanud Fellini "La Dolce Vita't". Istmeteks vanad lennukitoolid ning seinad t2is looduspilte. Kino omanik oli eile 6htul ilmselgelt meelitatud suurest hulgast noorest naispublikust ja r22kis pool tundi oma suurtest seiklustest Moskva kongressis ja kuis ta YRO-sse petitsioone on esitanud. P2rast tormilist aplausi otsustas ta siiski meile filmi n2itama hakata.