ajalookaugused

Ilm on soojemaks läinud. Täna oli täitsa kevadine. 13 kraadi ja rohi lõhnas värskelt. Kuid homseks lubati isegi Roomas lund. Siiani on vaid ühel novembrihommikul rahet sadanud.

Ükspäev sai jälle natuke eksamiteks valmistet ning lugesin keskkonnamajandamisest. Kõvasti ja valjusti läbisin konspekti, et kinnistada siinsete sõnade hääldamist.
Nagu tavaliselt on iga teadusliigi sissejuhatuses juttu tema algupärast. Keskkonnamajandus tuleb keskkonnateadusest ehk kreekakeelsetest sõnadest oykos ja logos. Itaaliakeelseid vasteid (conoscenza - teadmine) endale arusaadavaks teisendades muutus logos järsku looks.
Mnjah... ja nii ta läks - miks ei võiks lugu olla eesti keeles teaduse kehastus? ja kust need vanad kreeklased nii hästi teadsid et lugude kaudu teadmisi edasi tuleb anda. Eks see ülikoolgi pole muud kui üks lugude keskus. Paljuski räägitakse üksteisele tuntud lugusid ja vahel tulevad sealt välja ka uuemad. Vana-Kreeka ja tema filosoofid muutusid hetkega rohkem arusaadavateks.

Sügisel nägin siin raamatupoes üht teost, kus Odüsseuse reisid olid asetatud Läänemerele. Autori teooria kohaselt alustas ta oma mereseiklust kuskilt Taanist või lõuna-Rootsist ja liikus siis Botnia mere kaudu Soome lahte, Peterburini ja pärast Saaremaa-Hiiumaa kaudu koju Ithacale tagasi. Võibolla olid sireenid hoopis saarenaised, kes lauluga meremehi karidele meelitasid...

Kuid sõnu ja sõnamänge, mille kujundid eesti keeles nii tuttavad ette tulevad või huvitavaid seoseid loovad, on ka itaalia keeles palju. Eks paljud vanasõnad või hoiatuslausumised on läbi saksamaa otsejoones meile koju kätte tulnud. Mistõttu on kunagine Rooma riik tegelikult Eestile palju lähemal kui me seda ise vahel teame, tajume ja tunnistame.