viimased hetked

Algab minu viimane nädal Itaalias. Järgmisel pühapäeval jõuan koju ja hakkan tegelema tööotsingute ja ülikooli lõpetamisega. Aga nendest juba siis kui see kõik juhtuma hakkab. Seni veel Itaaliast ja elust Roomas.

Eelmisel nädalal käisid sugulased külas. Väga tore oli. Nende saabumise teisel päeval sõitsime rongiga Naapoli poole randa, Sperlongasse. Seal oli palav ja kaunis. Väga puhas ja selge vesi. Võtsime ka liumäega vesijalgratta ning tegime paaritunnise matka grottidesse. Kõik oli tore nii kaua kuni koju jõudsime. Siis selgus, et oleks pidanud ikka jalalabadele ka päikesekreemi panema. Mis sest, et jalad vees olid enamuse ajast. Päike põletas neidki hoolega.
Järgmised kaks päeva ma sugulastega kaasa kõndida ei saanud. Sest ei saanud pea üldse kõndida. Kuid nüüd jalutan jälle nagu vanasti.

Vahepeal on toimunud ka mitmeid kaas-erasmuslaste lahkumispidusid. Tom läks küll nii teele, et mina sinna ei jõudnud, kuid Elisabeti, Claudia ja Laura saatsin ikka ära. Tagasi sellele aastale mõeldes leian, et leidsin siit endale mitmeid uusi sõpru ja huvitavaid tutvusi. Võibolla mitte nii palju kui mõned teised, kuid selle eest on nad pigem tõsisemad ja asjalikumad inimesed.

Ahjaa. Ma sain kõik oma eksamid siin ka tehtud. Küll natuke vähem, kui ma esialgu lootsin. Kuid ega vist esimese korraga kõiki asju ei saagi. Ja mõni õppejõud võib olla ka lihtsalt natuke bitch, kukutades sind mitu korda eksamil pisivigadega läbi. Ma olen jõudnud järeldusele, et Erasmuse kursuse olulisus ei ole niivõrd palju sooritatud eksamite arvus vaid kogetus ja läbielatus. Seda viimast on antud kursus täies mahus ja vbla enamaski mulle andnud.

Mul on oma viimase nädalaga veel mõned plaanid. Siin Rooma linnas on veel kohti, kuhu ma pole jõudnud. Seega jätkab ugrofenni blogi sel nädalal veel oma raportaazhi itaalia elust ja asjadest :)