fiat panis - jätku leiba

Täna sai lõpule viidud mu praktika Itaalias. Kuskil umbes varakevadel oma ülikoolilõpu plaane uurides avastasin, et mul on veel tegemata nõutav praktika kuskil riigiasutuses või kolmandas sektoris. Mõtlesin, et natuke igav on seda teha oma töökohas, küsides tavategemiste eest hinnangut ülemuselt, kes sind nagunii tulemusvestluste jaoks hindab. Et palju huvitavam oleks midagi uut õppida praktika käigus. Tutvuda organisatsiooniga, millest nii palju ei tea ja kus võibolla ka kunagi töötama ei juhtu.

Nii mu mõtted siis liikusid. Valik itaalia vastavate asutuste vahel Roomas on suur, kuid siin oli takistuseks minu mitte-nii-sujuval-tasemel keeleoskus. Kuid linnas on ka mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone - peamiselt ÜRO toidu ja põllumajandusega tegelevad asutused. Mõningase kirjavahetuse tulemusel leidus üks asjast huvitatud ja praktikandi suhtes sõbralikult meelestatud inimene, kellelt õppisin paari kuu jooksul väga palju rahvusvaheliste organisatsioonide toimimise ja köögipoole kohta.

Praktika käigus külastasin ja analüüsisin kõiki kolme Roomas tegutsevaid arenguabi organisatsioone: FAO-d (mis tegeleb maailma põllumajanduspoliitika kujundamisega), IFAD-it (annab arengumaadele soodsat pikaajalist rahastust) ja WFP-d ehk Maailma Toiduprogrammi (tegeleb kriisiabi ja toiduabi toimetamisega abivajajatele).

Minu tööülesandeks oli uurida, kuidas saavad riigid nende organisatsioonide arenguabi programmidega liituda.

Toon siia ära mõned töö käigus välja tulnud huvitavad asjaolud:
- aastaks 2050 kasvab maailma rahvastik 6 miljardilt 9 miljardile
- 1960. aastatest ei ole haritava maa ala oluliselt suurenenud - hetkel 6 miljardit ha - igal inimesel peaks hetkel olema oma hektar põllumaad kuskil maailmas :) Kuid 40 aasta pärast see enam nii ei ole, sest põllumaa suurenemist ei ole oodata.
- eelmise nädala Economist ütles, et tuleviku toiduvajaduste tagamiseks on vaja kasvatada kasutatava põllumaa tootlikkust 70%. Kas ja mis vahenditega oleks see võimalik?
- peamine põllumajanduse kasvupotentsiaal on arengumaadel, mis omakorda aitaks tagada nende stabiilsust, toiduga kindlustatust ja paremaid sissetulekuid (juhul kui riigid ei keskendu vaid ühele tootele - monokultuurid - ja rahvusvaheline kaubandus toimib kõigile võrdselt ja soodsalt).
- arenguabi valdkond sisaldab endas võimalusi nii abisaajale kui ka abiandjale. Mõnes mõttes saab öelda, et "aita teisi ja ka sind aidatakse".

Kel rohkem huvi põllumajanduse tuleviku vastu, soovitan alustuseks lugeda seda LHV-s avaldatud artiklit.